Mesindussaadustes peitub terve looduslik apteek

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
14. jaanuar 2016 10:32
Tänu mesilastele on miljonite aastate jooksul välja aretatud just selliste taimede, puuviljade, köögiviljade õite tolmlemine, mille vilju tarvitades kujunes inimese organism. | FOTO: Ülla Tamm

Ravimine mesindussaaduste abil on ametlikult tunnustatud üks tänapäeva meditsiini harusid nimega apiteraapia (mesilase teaduslik nimi on Apis mellifera). Apiteraapia väärtus kaasajal aina suureneb tänu võimele mõjutada epigeneetiliselt haigust esilekutsuvate või pärssivate geenide aktiivsust.

Ülikoolides valmistatakse ette arste-apiterapeute. Ukrainas asub isegi rahvusvaheline akadeemia apifütoteraapia ja mesinduse alal. Tihti kasutatakse korraga nii apiteraapia kui ka fütoteraapia ehk taimravi meetodeid ning tehakse mesindussaaduste ja taimede segusid (apifütoteraapia).

Teadlaste uuringud ja arstide ravipraktika on näidanud, et kõige kiirem ja tõhusam tervenemine saavutatakse mesindussaadustega siis, kui neid kasutatakse koos meega. Inimese organism saab siis korraga oluliste mineraalide, aminohapete, rasvade, vitamiinide, antibiootikumide ja teiste bioaktiivsete ainete kogumi. See aitab organismis käivitada vajalikud protsessid: näiteks tugevdada veresooni, parandada vereloomet ja vereringlust, kõrvaldada elundite ja süsteemide häired ning normaliseerida nende funktsioneerimist, käivitada taastumise ja isetervenemise protsessi.

Pikk ajalugu

Mesilase ja inimese elundid ja süsteemid töötavad füsioloogiliselt ühtemoodi ning kasutavad samu mikroelemente, aminohappeid, antioksüdante, hormoone, mediaatoreid, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid. Mesilasi uurivad teadlased on jõudnud järeldusele, et mesilased on mänginud ka inimeste arenemises oma rolli, sest tänu mesilastele on miljonite aastate jooksul välja aretatud just selliste taimede, puuviljade, köögiviljade õite tolmlemine, mille vilju tarvitades kujunes inimese organism.

Suiras ja natuke vähem teistes mesindussaadustes on hulgaliselt aineid vajalike geneetiliste programmide käivitamiseks epigeneetiliste mehhanismide kaudu. Mesilased oskavad oma näärmete eritisega muuta toitesegu selliseks, et see käivitab kas tervenemise, blokeerib või aktiveerib vajalike geenide tegevust, et tagada töömesilaste või mesilasema kasv ja areng, või siis aktiveerib käitumis- ja tervenemisprogrammi, mis on vajalik välistingimustele vastuseisuks (üleujutus, põleng, nälg jne).

Bioloogid arvavad, et ka inimene võib käivitada oma organismis vajalikke geene, kui mälub kauem mesindussaadusi. Võib-olla just tänu sellele ongi mesindussaadustel väga mitmekülgsed farmakoloogilised, tervendavad ja ravivad omadused (vt tabelit V. ja L. Mihkelsoo „Isetervendaja käsiraamatus”).

Tatraõiemesi

Koostiselt ja omadustelt peetakse kõige kasulikumaks tatraõiemett. See on tumepruuni varjundiga, erilise lõhna ja maitsega mesi, mis kristalliseerub kiiresti: 2–3 nädala jooksul pärast vurritamist või ülessoojendamist (mitte üle inimese kehatemperatuuri, et kasulikud omadused säiliksid).

Võrreldes heledate meesortidega on tatraõiemees rohkem orgaanilisi happeid ja aktiivseid fermente, tänu millele on tatraõiemesi väga aktiivne (diastaasarv vahemikus 25–85). Tatraõiemesi sisaldab fruktoosi ja glükoosi (üle 75%), aminohappeid (sealhulgas kaheksa asendamatut, eriti palju on lüsiini ja metioniini, võrreldes heleda meega rohkem kui kaks korda), vitamiine (В1, В2, В3, В6, В9, Е, С, K, А ja Р) ning mikroelemente (boor, fluor, jood, koobalt, kroom, räni, mangaan, magneesium, nikkel, tsink, vanaadium, eriti palju on rauda ja vaske). Mikroelementide sisalduse poolest on tatraõiemesi väga lähedane vereseerumile.

Tatraõiemesi parandab kapillaaride läbilaskvust, puhastab veresoonte seinu, soodustab vigastatud kudede taastumist, parandab närvisüsteemi tööd, kõrvaldab põletikke, uuendab verd ja suurendab hemoglobiini sisaldust veres. Tatraõiemeest on abi ka südame-veresoonkonnahaiguste (kõrge vererõhk), verehaiguste (aneemia), raskesti paranevate veresoonte ja mädanevate haavandite ravimisel ning see ennetab aju- ja silmaverevalumite tekkimist.

Mee kasutamine

Tatraõiemeel on mitmesuguseid kasutamisvõimalusi. Mett saab tarvitada välispidiselt, määrides seda kehale ja tehes kompresse, vanne, kasutada saunas jne. Mett saab kasutada toitudes suhkru asemel ning jookide (õlu, vein, tee), kulinaaria- ja kondiitritoodete, toidulisandite, tervendavate meesegude ja preparaatide valmistamisel.

Soovitatav on iga päev tarvitada 1–1,5 grammi mett ühe kilogrammi kehakaalu kohta, päevas keskmiselt 50–100 g. Näiteks võiks kolm korda päevas enne sööki võtta 0,5–1 supilusikatäit mett lahustatuna sulavees: puhas vesi külmutatud ja lastud üles sulada. (Vaata ka raamatutest „Eestimaine tatar kui toit, ravim ja ravitseja” ja „Isetervendaja käsiraamat”.)

Põhjalikumalt saab selle teema kohta lugeda http://www.remedyway.ee/blog/.

INFOKAST

Mesilaste „pereaju”

Mesilasel on võrreldes inimesega ühe grammi kehakaalu kohta seitse korda rohkem närvirakke. Pidevalt omavahel suheldes moodustavad mesilased suure niinimetatud pereaju, mis võimaldab leida lahendusi ja väljapääse, säilitada väljatöötatud tegutsemise ning töötamise programme ja instruktsioone. See on aidanud neil ellu jääda rohkem kui 50 miljonit aastat. Mesilaste pereaju suurus on ligikaudu võrdne inimese aju suurusega (umbes 86 miljardit neuronit).

Mesilaste poolt talvitumiseks valmistatav toit (mesi, suir, taruvaik) on supertoit ka inimese ajule.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL