Eesti 2016. aasta linnuks on valitud rasvatihane. Linnuke on meile talvitama jäävate linnuliikide hulgast kõige arvukam: Rasva-Antsude koguhulk Eestis võib pehmematel talvedel küündida lausa üle miljoni. Meil pesitseb neid 300 000 – 400 000 paari.
Rasvatihane - meie tavalisim talilind
4. jaanuar 2016, 00:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasvatihasel on väävelkollane rind ja kõhualune, mille keskel kulgeb süsimust riba, isaslinnul laiem, emasel ja noorel kitsam ja ähmasem. Pea, kaelus ja kurgualune on mustad, põsk aga kontrastselt valge, tiival valge vööt.
Elupaigana eelistavad rasvatihased hõredamaid sega- ja lehtmetsi ning parke-aedu, talvel tulevad hulgalisemalt ka asulatesse. Talveööd veetma poevad nad peitu puuõõnsustesse, pesakastidesse ja katusealustesse. Magamise ajaks ajab tihane suled turri, luues enda ümber sooja hoidva õhukihi.
Rasvatihase isaslinnud hakkavad laulma juba jaanuari lõpul. On kaks põhilist lauluvarianti: kolmesilbine titati-titati (seda kuuleb enamik inimesi kõlavat kui sitsikleit) ja samuti järjest korduv kahesilbine üles-alla ti-ta ti-ta.
Rasvatihast arvatakse küll paigalinnuks, kuid tegelikult on ta enamjaolt rändne. Enamik meie isendeid jõuab Loode-Poola, Põhja-Saksamaa ja Madalmaadeni. Siiajäänud aga uitavad laialt ringi. Linnu-uurija Jaanus Aua rõngastas Põhja-Viljandimaal ühel talvel 228 rasvatihast, kellest vaid neli püsisid paigal kogu talve.
Rasvatihase meelistoit on putukad ja ämblikud, ent sügisel ja talvel süüakse hulgaliselt ka seemneid. Talveks üles seatud linnutoitlas nokka napsatud päevalilleseemnega lendab tihane eemale, surub seemne küüniste abil vastu oksa ja nokitseb kesta puruks. Ökonoomse toitesegu saab kaerahelbeid, magedat rasva ja taimeõli kokku sulatades.
Seegi tihane teeb oma järglastele paksu pehme vooderdusega hälli puuõõnsusesse, pesakasti või -pakku, ka majaseinatühimikku. Tihasele mõeldud tehispesa lennuava läbimõõt olgu 28–30 millimeetrit. Emane muneb kuni 13 muna, mida haub 12–15 päeva. Poegade esimestel elupäevadel soojendab neid emaslind, isane aga tassib poegadele toiduks putukaid ja nende vastseid ning ämblikke. Pojad väljuvad pesast kolme nädala pärast.
Kel on selle linnu vastu rohkem huvi, saab targemaks e-aadressil www.eoy.ee/rasvatihane.