/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/06/13/12258069t1h9c18.jpg)
Kesk-Eestis, Järvamaal teiste põllukultuuride kõrval ka maasikaid kasvatava Lõhmuse Mahetalu peremees Janno Lõhmus pani inimestele südamele mitte lasta end mõjutada kõlavatest pealkirjadest, vaid lähtuda ennekõike talupojamõistusest. Esimene kodumaine saak tuleb ikka jaanipäeva paiku, sealt edasi, juuli algusesse võiks jääda moosikeetmisaeg.
„Alati huvitab inimesi, millal tuleb moosikeetmiseks sobiv aeg, aga vaadake, mis eelmisel aastal juhtus,” rääkis ta. „Mina rõhutasin suve alguses, et maasikas ei saa otsa, kõikidel kasvatajatel on ka hiliseid sorte, aga läks vastupidi. Inimesed nägid justkui vastupidist uudist, ostsid ükskõik mis hinnaga, 8–10 euroga (kilohind – toim) moosimarja ja kuu aja pärast müüsime sama marja 4–5 euroga. Seega kõigile huvilistele: moosimari valmib peale jaanipühi juuli alguseni ehk siis kui kasvatajatel on tulemas juba põhisaak.”
Tänavu on Lõhmuse Mahetalus maasikaid kasvamas kokku viiel hektaril. Vana põld laiub kolmel ja uus põld kahel hektaril. „Uuelt põllult ma esimesel aastal mingit suur saaki ei saa, sest mahedalt marjale vajalikku lehemassi ma kasvatada ei suuda,” avaldas Lõhmus.
/nginx/o/2021/06/18/13859402t1hdd54.jpg)
Küsimusele, mida tänavune heitlik kevad võimalikule marjasaagile teha võiks, vastas Lõhmus, et tema hinnangul ei ole suurt vahet, milline konkreetse aasta kevad on, kodumaised avamaa maasikad, varajased ja keskvarajased sordid valmivad ikka jaanipäeva paiku. „Loen ju minagi meediast pealkirju, et mitu nädalat on loodus tavapärasest ajast ees, aga tegelikult ei maksaks, sest see ajab inimesed segadusse,” arutles ta. „Kuu aega varem kevad ikka ei tule ja ka mais me maasikasaaki kunagi korjama ei hakka.”
Kuu aega varem kevad ikka ei tule ja ka mais me maasikasaaki kunagi korjama ei hakka.
Seda rääkida, millise kvaliteediga on tänavune mari ja palju saaki võiks tulla, on samuti Lõhmuse sõnul ennustus, mida veel ei maksaks teha. „Kõik oleneb sellest, kes, kus ja kuidas oma maasikaid kasvatab ehk kas mari kasvab mahedalt või tavakasvatuses, kas tuleb veel öökülmasid jne. Näiteks 2023. aastal sai minu maasikas öökülma veel ka juuni esimesel nädalal, mis tähendas, et isegi „Malwinal”, mis on märgatavalt hilisem sort kui Polkad ja muud, võeti esimesed õied ära,” meenutas ta.
Kodumaise marja ostja ja tema soovid on Lõhmuse hinnangul jäänud aga aastate lõikes suuresti samaks. „Kui mul mahemari valmib, siis ostavad seda isegi pensionärid. Mitte ülemäära suurtes kogustes, aga vastavalt vajadusele. Ostavad ka pereemad. Mehi on ostjate seas vähe, nende eelistused on teised ja maasikakilo hind jääb kalliks,” sõnas ta. „Mahedausku inimesi võiks muidugi rohkem olla. Valdavalt on ostjate seas kohalikud inimesed, kes teavad, mida nad oma raha eest saavad.”
Paar kuud tagasi ilmusid Järvamaale ka marjamüügiautomaadid, kus robotkäsi pakub ka maasikaid.
Janno Lõhmus ei uskunud, et automaadid traditsioonilise marjamüügi lõpetaksid. „Kui inimene maasikaid ostma tuleb, siis soovib ta ju maasikaid proovida ja lähedalt vaadata,” põhjendas ta. „Vanem inimene ei pruugi automaadi toimimispõhimõttest ka aru saada.”
„Ega mina oma mahemarjaga ei saagi tavakasvatajate või mujalt tulnud maasikaga konkureerida,” jätkas ta. „Tean, et Kreeka maasika hind on Poola turgudel 2 eurot kilo. Poolakad oma marja müüvad viiekaga. Erinevalt Kreeka maasikast, on poolakatel on samad sordid, mis meil ehk neid saad juuni alguses müüa ka kohaliku marja pähe.”
/nginx/o/2019/06/13/12258072t1h8c4a.jpg)
Janno Lõhmus pakkus, et tänavu suvel jääb tema maasikakilo hind 5 ja 10 euro vahele ehk sama, mis eelmistel aastatel.
„Eks siin peabki vaatama, mis siin saab, sest otsustasin, et marjakorjamishooajaks ma endale tööjõudu sisse ei too ja proovin kohapealsete inimeste abiga hakkama saada. Tegelikult on nii, et pole Töötukassasse kuulutustki jõudnud üles panna, aga inimesed juba helistavad ja kirjutavad ning küsivad tööd,” rääkis ta. „Nagu ütlesin, siis nüüd on mulle üle aastate maasikat korjata kolmel hektaril ning ka tööjõukulu on väiksem. Osadel aastatel on mul registrist läbi käinud ka 20 inimest, neist osad proovisid seda tööd pool tunnikest, aga nüüd piisaks vast ka kümnekonnast abilisest.”