T, 29.11.2022

Looduskaitsepiirangutega metsamaa on kõige vähem väärt

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Looduskaitsepiirangutega metsamaa on kõige vähem väärt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Heiki Hepner: riik on siiani minu hinnangul ebaseaduslikult ja täiesti meelevaldselt jätnud omavalitsustele kaitsealuste maade maamaksu vabastuse hüvitamata.
Heiki Hepner: riik on siiani minu hinnangul ebaseaduslikult ja täiesti meelevaldselt jätnud omavalitsustele kaitsealuste maade maamaksu vabastuse hüvitamata. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Metsamaa katab 49 protsenti Eesti pindalast, kuid annab vaid kaheksa protsenti Eesti maa koguväärtusest, näitab Maa-ameti tehtud 2022. aasta maa korralise hindamise tulemus.

Kui maa kasutuse järgi on 21 aasta jooksul enim tõusnud põllumajandusmaa ja elamumaa väärtus (vastavalt 22,5 ja 11,6 korda), siis metsamaa väärtus vaid 4,6 korda. Tõsi, metsmaad hinnati ilma sellel kasvava metsata.

Maakondade lõikes

Hiiumaal ja Saaremaal on metsamaa hektari keskmine hind 800 eurot, Kesk-Eestis 1100 euro kanti ja Lõuna-Eestis Põlvamaal üle 1500 euro.

Metsandusekspert Heiki Hepner seletas, et maakondades sõltub maa väärtuse muutus sellest, milline on maakasutuse struktuur – kas seal on rohkem elamu- või metsamaad.

Metsamaa hinna määramisel arvestatakse kahte põhi­aspekti. Kõigepealt määratakse baasväärtus vähemalt viie hindamisele eelneva aasta metsata metsamaa tehingute keskmise hinna alusel, mis korrutatakse läbi maa kva­liteedi­teguriga. Viimane sõltub kasvukoha headusest ehk boniteedist ja sellest, kas maa on kuivendatud või ei. Näiteks kõige kallim on kuivendatud naadi 1b boniteediga kasvukoht ja kõige odavama soo 5a boniteediga kasvukohatüübid: madalsoo, siirdesoo ja raba.

Põhjus, miks mõnel pool on hektari hind kõrgem, peitub selles, et seal on tehtud kallima hinnaga tehinguid või on seal parema kvaliteediga metsamaad.

Märksõnad
Tagasi üles