R, 27.01.2023

Pank: põllumajanduses on suurimaks riskikohaks sektori suur laenukoormus

maaelu.postimees.ee
Pank: põllumajanduses on suurimaks riskikohaks sektori suur laenukoormus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hetk selleaastaselt põllumajanduse aastanäituselt.
Hetk selleaastaselt põllumajanduse aastanäituselt. Foto: Ove Maidla

Kui selle aasta põllusaagikusega võib suuresti rahul olla ja piimahindade tõus on sektorile hästi mõjunud, siis suurimat ohumärki näeb Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Brit Padjus järgmises aastas.

Põllule pandav väetis on juba tublisti kallim ning euribori tõus suurendab laenu- ja liisingukoormust veelgi – need faktorid seavad sektori järgneval perioodil suure surve alla.

Põllumajanduse aastanäituse teisel päeval keskenduti finantsvahendite paremale juhtimisele ja otsiti võimalusi energiakriisi ja sisendhindade tõusuga toimetulekuks. „Kui vaadata põllumajandussektorit, siis võib öelda, et aasta oli tegelikult hea – nii viljasaagi mõttes kui ka piima kokkuostuhindasid vaadates. Sisendhinnad on küll tõusnud, kuid aastaga kokkuvõttes võib rahule jääda,“ ütles Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Brit Padjus.

Järgmiseks aastaks varutud väetised on aga ostetud juba kõrge hinnaga. Kui järgmine aasta midagi kehvasti läheb, kas ilmastikutingimuste tõttu või muul põhjusel, on kahju palju suurem ja riskid on kõrgemad.

„See on väga hea algus järgmisele aastale, kus riskid on oluliselt suuremad kui sellel aastal. Päris paljudel põllumeestel olid väetised, mis põllule tänavu pandi, varasemalt suhteliselt soodsa hinnaga valmis ostetud. Need kliendid, kes on vähem likviidsemad, need põllumehed muidugi ostavad alati oma väetisekogused viimasel hetkel ja nende riskid olid suuremad juba sellel aastal. Järgmiseks aastaks varutud väetised on aga ostetud juba kõrge hinnaga. Kui järgmine aasta midagi kehvasti läheb, kas ilmastikutingimuste tõttu või muul põhjusel, on kahju palju suurem ja riskid on kõrgemad,“ selgitas ta.

Suur laenukoormus

Padjus ütles, et kui vaadata kaheksale aastale tagasi, mil ta on olnud panga poolelt põllumajandussektoris toimuvaga seotud, siis praegust aega ta kriisiks veel ei nimetaks.

„Kriis oli 2016. aastal, kus piimahind oli ülimadal ja põud saagikust tugevalt mõjutas – see oli tõsiselt raske olukord. Viimased aastad on olnud stabiilsed, kui vaadata ettevõtete finantsseise. Tunnustan põllumehi, kes on suutnud ka väga keerulistes olukordades hakkama saada ja näen sektoril suurt potentsiaali järgneva perioodiga toime tulekuks,“ tunnistas ta.

Ettevõtete laenukoormused on suured, sest investeeringud põhivarasse on üsna suured.

Padjusi sõnul on põllumajanduses suurimaks riskikohaks sektori suur laenukoormus. „Põllumajandus on kapitalimahukas äri ja euribori tõusust tingituna tõusevad ka laenu tagasimaksed. Ettevõtete laenukoormused on suured, sest investeeringud põhivarasse on üsna suured,“ rääkis Padjus. „Kui laenukoormus on suur, siis iga euribori muutus avaldab üsna valusat mõju. Vaadates Eesti panga esitatud statistikat, kus on põllumajandus, kalandus ja metsandus koos, siis on laenude liisingute jääk miljard eurot, täpsemalt 991 000 miljonit eurot. Juba üks protsent muutust tähendab sektorile 10 miljonit eurot aastas rohkem tagasimakseid,“ tõi Padjus näite.

Põllumajanduse osakaal Eesti Panga statistikas jääb 65% juurde, mis teeb sektorile 6,5 miljonit rohkem laenutagasimakset. Kui võtta kahe miljoni suuruse laenukohustusega põllumajandusettevõte, siis iga protsendipunkti võrra tõusu tähendab aastas 20 000 euro võrra tagasimakse suurenemist.

„Ülaltoodud näide on ühe protsendi euribori tõusu korral, kuid finantsturgude ootus euriborile, viie aasta keskmiselt on 3,1. Kui praegu on euribor kaks, siis mingi hetk on ta üle nelja. Iga protsent on põllumeestele valus ja raske,“ sõnas Padjus. „Euribori tõusu põllumees takistada ei saa, aga mida põllumehed teha saaksid, on ajastada oma vilja müüke ja muuta ettevõtteid veelgi efektiivsemaks. Veel võiks fikseerida oma intresse, kuid hetkel on fikseeritud intress nii kõrge, et praegu on mõttekam jääda euribori peale,“ soovitas ta.

  • EPA2022 on maamajanduse valdkonna ärikülastajatele ja erialaspetsialistidele suunatud mess, mida tänavu külastas üle paari tuhande inimese.
  • Toimus 45 seminari ja 5 valdkonnapõhist aastakonverentsi.
  • Messil oli uuendusena messistuudio, kus esimesel päeval leidsid käsitlemist põllumajandusvaldkonna põletavad teemad.
Tagasi üles