Kohus peatas karujahi

Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et saada paremat ülevaadet ümbrusest ja see poos ei ole agressiivsusega seotud - kui karu tahab rünnata, siis teeb ta seda neljal jalal. Foto: Shutterstock

Tallinna Halduskohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad taoltuse ja peatas sellega karujahi, teatas Eesti Jahimeeste Selts.

Halduskohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Keskkonnaameti 29. juuli korralduse karujahi osas kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Keskkonnaamet kehtestas 29. juulil korraldusega nr 1‑3/22/384 „Pruunkaru küttimismahu kehtestamine 2022/2023. jahiaastal“ pruunkaru küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil esimese osana kokku 90 isendit ning kinnitas küttimismahu jagunemise maakondade vahel.

MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 1. augustil Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KKA) 29. juuli korralduse tühistamiseks. Põhjenduseks on toodud järgmist: “Karu tohib küttida vaid erandkorras ja eritingimustega, kui kõik muud alternatiivsed praktikad on kasutusele võetud. KKA on aastaid seadust rikkunud ja andnud välja üldiseid karu küttimislube, mis ei ole tõendatud erandtingimustega ega ka erandkorraga. 90 isendi tapmine on direktiivi eesmärkide vastane tegevus. Iga isendi kohta peab olema välja toodud, miks just see isend tapetakse ja kas enne on võetud kõik võimalikud muud vahendid kasutusele. Arvukuse vähendamine ei saa olla eesmärk”.

Veel on taotluse põhjendusena välja toodud, et tegevuskava ei sea mingisugust juhendavat raamistikku, kuidas karude küttimine saaks toimuda loodusdirektiivi poolt eeldatavate rangete eritingimuste alusel: nt kuidas tapetavaks valitud isendid tuleb seostada juba tekitatud konkreetsete kahjudega ja kuidas tapmisotsuse tegijad peaks eelnevalt alternatiivseid lahendusi kaaluma letaalsete meetmete vältimiseks – iga erandi juures eraldi.

Loe pikemalt Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt.