Suviõunad kõlbavad juba süüa

Suviõunad kõlbavad juba süüa. Foto: Kristel Vilbaste

Suur oli minu üllatus, kui Põhja-Jäämere äärest teekonnalt maailmalõppu tagasi jõudsin, kuivõrd pimedad on sealse polaarpäeva kõrval meie ööd. Ja keset Mäo risti jooksis me auto ees äkki ses pimedas öös ringirapsides ilvesenooruk, suured teesõlmed on ohuks sinna sattuvatele kiskjalastele, keda vanemad praegu iseseisvale teele on saatnud.

Tõsi, kährikuid oli nii maas kui teel tunduvalt vähem kui tavaliselt sel ajal. Ja ainult üks rebane oli jooksus. Põhja poolt tulles kohtasime ka Jyvaskyla kesklinnas keset rallisaginat üle tee ruttavat oravat, ka nende pesakonnad on laiali hajumas. Jäämere äärest veel niipalju, et jutt liustike sulamisest leiab kinnitust, kohtades, kus olen varem sel ajal lumesõda pidanud, kikitavad end nüüd murakanupsud.

Lumi on Põhja-Jäämere ääres palju kõrgemates paikades. Foto: Kristel Vilbaste

Taimed nutavad suve taga

Õunu on sel aastal jälle palju. Kohe nii palju, et kohati oksad murduvad koorma all. Murakad on juba varisenud, pohlade põsed punased, õuntest on martsipanipuu punnid juba söögikõlbulikud. Lodjapuu punetab ja paakspuu oksad on puna-mustakirjud, toomingas on musti marjakobaraid täis, näsiniine marjad on punased. Heinategu sai läbi ja talumehed siirduvad viljapõldudele. Niitmata heinamaadel on pruun katteloor peal, kõrred on kollased ja taimed pruunikaid vilju täis. Taimeilm nutab möödunud suve taga lillades leinavärvides – põdrakanepi õiepahvakad metsaveeres, ohaka lillad õienutid põllul ja kanarbikuõied metsa all ja rabadel.

Ränderutt

Kurb on mõelda, et tegelikult on seesinane suvi pöördumatult kadunud. Roolindude sidistav ja roos putukaid jahtiv rõõmus parv liigub aegamööda lõuna poole. Mererandades askeldav ja rannaadrust ussikesi sikutav kurvitsate vägigi on tegelikult juba teel soojale maale. Rähnid aga kihutavad suisa suure hooga minema, sama on röövlindudega. Piiritajate piiritamine on vakka jäänud ja linnud tagasi teel lõunamaa poole. Öösorride lapsed on saanud tuule tiibadesse ja nüüd võib neid soristajaid vahel pesakondade kaupa autoteedel tulevalguses näha.

Lammaste murdmise aeg

Hundid on taas kutsikaid lambakarjade peal välja õpetamas, tänavune augustikuine täiskuu, 12. augustil, tõotab tulla lammastele jooksurohke. Hundinuiade nuiad on süsimustad, parajad hunditõrje nuiad juba. Metsa all on esimesed pilvikud ja puravikud, murus murumunad ja kuusikus kukeseened. Äädikakärbseid on tuba täis, aga suvi jäigi sääsevaeseks ja parme pole ollagi. Ilmade jahenedes aktiveeruvad taas puugid. Juba on udus märgata ka ristämblike põnevaid võrguringe.

Lauritsapäeval külvatakse rukist

Lauritsapäeva (10. august) ja rukkimaarjapäevaga (15. august) saavad hoo sisse ka sügistööd.

Kui lauritsapäeval vihma sajab, tuleb viljarikas aasta. Jämaja

Muistsel ajal külvati nende päevade paiku rukist ja vaadati taevasse, kas külvikured lendavad kõrgelt või madalalt. Kui kõrgelt, kasvab rukkile pikk vars, kui madalalt, siis lühike. Õunale tuleb maitse külge ja metsad saavad marjarikkaks.

LASTELE: Merikarbid

Saami laste põdrakarju hoidsid koos merikarpidest koerad – justkui meie männikäbid. Aga merikarpidest saab ka palju muud teha. Ämbritäiest merikarpidest saab teha maagilise spiraali – sinakatest söödavatest rannakarpidest pahupidikeermega – mustade mõtete äraviija ja valgetest südakarpidest päripäevakeermega heade mõtete hauduja.