Lumi pakub aias tööd
27. jaanuar 2022, 00:00
Viimastel päevadel on talveilm kord sulatanud, siis külmetanud ja tublisti lumevaipa kasvatanud, kõik see eeldab aiaomanikult tähelepanelikult oma valdustel silma peal hoidmist.
Iga suurema lumesaju järel tasub kasvuhoonele pilk peale visata ja vajadusel lumi maha lükata, eriti kui temperatuur nulli ligidal ja lumi raskeks muutunud. Kel soetatud soodsama hinnaklassi kaarkasvuhoone, ei tohiks lumelükkamisega kindlasti laisk olla. Kasvuhoone jõuab ehk vajadusel ka uue osta, aga meenutage seda vaeva, mis selle kokkupanemine nõudis.
Lihtne on lund maha saada näiteks plastrehaga – lükkad selle mööda katet lume alt üles, lumi tulebki lahti ja sajab maha.
Vahel on soovitatud lume mahalükkamise asemel hoopis kasvumajas õueküünlaid põletada, et siis soe õhk üles tõustes kasvuhoone kattel lume maha sulataks. See toimib küll, aga sulav vesi poeb kasvuhoone konstruktsioonide vahele, kus taas külmub ja võib niimoodi pahandust tegema hakata.
Kui juba kasvuhoone juures lumega müttamiseks läks, tasub kasvumaja uks lahti teha ja niipalju, kui jõudu jagub, lund mullale visata. Kindel on, et kevadel sulades niisutab lumi pinnase korralikult läbi ja teil on kastmisvaeva vähem. Lisaks kiidavad kogenud aiapidajad, et lumesulamisvesi nagu vihmavesigi mõjub taimekasvule hoopis paremini kui kraanist tulev.
Saputage puid
Paks lumekord puudel ja põõsastel on küll imekena vaadata, kuid mitmed kultuurtaimed ei pruugi selle raskuse all vastu pidada ja oksad murduvad. Eriti hoolas tasub olla elupuude ja teiste okaspuude suhtes. Nende oksi võiks tasapisi saputada, et suurem lumi maha kukuks. Kui väljas tugevad miinuskraadid, siis tugevasti puid saputada ei tohi, sest külmunud oksad võivad kergesti murduda.
Kui aga mõned oksad lume all siiski murduvad, tuleb need välja lõigata.
Veebruaris hakkab ere päike tavaliselt juba päeval taimi soojendama ja see toob kaasa oma ohud: päikesepõletus ja külmalõhed. Ilmselt juba kõik noore elupuuheki omanikud, aga ka rododendronite, pukspuude ja teiste igihaljaste taimede omanikud teavad, et hiljemalt veebruariks tasub puud varjutuskangaga katta, sest päike paneb taimes mahlad liikuma ja vesi aurustub lehe või okka pinnalt. Kui juured ei saa külmunud maapinnast vett kätte, jääb taim janusse ning lehed-okkad kuivavad.
Mingil juhul ei tohi varjuks panna katteloori, sest selle all soojeneb taim veelgi ja olukord muutub hoopis hullemaks.
Võõpa valgeks
Külmalõhede vältimiseks tasub viljapuude tüved kaitseks kevadpäikese eest valgeks võõbata. Päike soojendab ja koor paisub, aga öösel külmaga tõmbub kokku – selle paisumise ja kokkutõmbamisega külmalõhed tekivadki.
Kes oma puude tüvedel külmalõhed avastab, võiks kiirabiks kätte haarata terava noa ja koorele veel ühe või paar sisselõiget teha. Vastasel juhul, kui puu ise koort kinni kasvatama hakkab, tekitab pinge veel laiema lõhe. Sisselõiked võtavad aga pinge maha. Kõik lõikekohad ja külmalõhed tuleb seejärel paksult pookevahaga üle tõmmata.
Pookevaha on hea abiline ka metskitse ja jäneste näritud puude päästmisel. See töö õnnestub, kui koort on alles vähemalt sentimeetrilaiune riba. Kui koor on ringi mööda ära näritud, puu paraku hukkub.