Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Looduskalender ⟩ Taliharjapäev on talvevalguse algus

Rüsijää. FOTO: Madis Veltman

Pärast talveharja murdumist selle nädala reedel hakkavad omavahel võitlema talve esimesel poolel jõudu kogunud pakane ja kevadtalve sooja südamega päike.

Ilm kaldub heitlikult siia-sinna. Viimastel aastatel on päike võidumees olnud ja lasknud lilledel jaanuaris-veebruaris õitsele puhkeda. Aga mõnikord saab võitu kärekülma mõjuvõim ja õues paugub pakane. Seda aega võib olla kogu veebruarikuu, sest vanarahvas teadis, et tegelikult algab talveharjast talve külmem ja valgem pool.

Kaseluud ja urvalinnud

Pihlakad on rästaste poolt nahka pandud. FOTO: Kristel Vilbaste

Tegin kondivaluilma trotsides käigu metsa ja nägin, et mets on nüüd tõeliselt talilinnune. Väike leevikeste salk askeldab latvades, vahepealsete sulailmadega paisunud pungad lähevad hästi maiusroaks. Just pungadel tasub nüüd silm peal hoida ja mõned neist ka lõhna järgi selgeks õppida. Veeretage kasepunga näppude vahel ja tundke lummavat pungavaigu lõhna. Tasub hea sületäis kaseoksi endale sülle kahmata, et neist kodus üks vanaaegne luud teha. Soojas paisuvatest pungadest saab kena puhastustee.

Valjusti sidistades tuleb kaselatva ka poolesajapäine urvalinnuparv, aga need on nii närvilise olekuga, et lahkuvad inimest nähes kiiresti – tea, mis võiks ehmatada neid põhjaasukaid, kes tavaliselt inimesest üldse välja ei tee.

Ronkadest on ainult jäljed lumel. Võib-olla on ikka asi selles, et sellenädalane ilm on olnud nii heitlik, et hetkelisele päikesenaeratusele on järgnenud kohe paksuhelbeline tuisuvihur. Sellise ilmaga on tõesti targem olla vait ja püsida pragudes ja urgudes.

Korr hakkab koristama

Imelik, aga rähnid on täiesti vait. Nad on ilmselt metsas kopsimise vahepeal avastanud ka toidumajad – pekikäntsakas on ju tunduvalt toitvam, kui vähesed männiseemned. Pealegi on oksapuud visad seemneid käbisoomuste vahelt lahti laskma ja lumele pudistama, nii et suurt suutäit ei pruugi rähn ühest käbist saadagi. Aga olge valvel! Korjusepäeval või taliharjapäeval, mis on 14. jaanuaril arvas vanarahvas musträhni ehk korri korri-laskmisega alustavat.

Korjusepäevast võivad juba lapsed kambris paljajalu jooksta. Saarde

Nurmkanad aga tõi eelmise nädala külm taas inimese lähedusse. Päris vahva on vaadata, kuidas jäätmaal sulekerakesed midagi siblivad ja kaevandavad. Jah, ja inimesed jagavad pilte toidumajasid külastavatest sabatihastest, see on sama haruldane nagu tutt-tihane linnutoidumajas.

Peipsile kalale

Kauksi jäämäed on nüüd saanud rahva imetlusobjektiks, kuid praegune kirdetuul ja sulamängud võiksid neid ka hea kuhja Nina küla juurde kokku ajada. Kes inimestest aga külma ei karda, need kükitavad juba kalavetel ning püüavad kala. Neil päevil hakkavad lutsud kivisemates paikades kudema.

Taliharjaks peab pool toidust söödud olema FOTO: Kristel Vilbaste

Tauno Laasik ütleb, et Peipsist saab nüüd kõike: „Ja haugi ja koha ja ahunat ja särge ja latikut ja... siga kala ja reabist ja lutsu ei tohi püüda“. Kalapüük ja söömine on meid läbi aastasadade aidanud siin karmil põhjamaal ellu jääda. See on tunduvalt ökoloogilisem, kui kaugelt lennukiga veetud ja kemikaalidel kasvatatud rohelise salati söömine. Eestis tuleb süüa hooajatoite.

Sauna vihtlema!

Taliharjaks peavad pooled suvel tehtud 26 kasevihtadest läbi viheldud olema. Tavaliselt on mõned ikka üle, seega on nüüd paras aeg sõbrad saunaõhtule kutsuda ja üleliigsed ära vihelda. Jah, ja tagatipuks tasub sügavkülmikust üle vaadata, kas kolmandik kappi on tühi. Kui ei, siis kinkige moose tuttavate lastega peredele – vitamiinipomm viib viirustõved.

LASTELE: Ühesuusasõit

Taliharjapäevast algas suur liugulaskmiste aeg, mis kestis vastlateni. Parim liuglemisvahend on suusk. Ja et lapsevanematel mitte kõigil enam kombeks pole lastele suuski muretseda, siis on hea võimalus anda teine suusk võistluseks sõbrale. Võidusõidu meistriks tuleb see, kel parim tasakaal ja liuglemisoskus.

Tagasi üles
Back