Looduskalender ⟩ Tormi, vikerkaari ja pauku
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
25. oktoober 2021, 11:52
Kummaline, millise ärevusega me ootame sügistorme. See on midagi, mis on loomulik ja tulema peab. See on eluringkäik. Hetk, mil puudelt rebitakse lehed ja kogu ümbrus saab avalikuks, kõik paistab jälle läbi. Mets paistab läbi. Ja enamasti on lehtedekitkumise tormist esimese puhta ja valge lumeni loetud nädalapäevad. Olen aastaid neid ilmalugusid kirjutanud ja ikka on tulnud 26. oktoobril või selle lähikonnas hõisata: „Esimene lumi!“ Tõsi, kliimateadlased on sügistorme uurinud ja leidnud, et viimase paarikümne aasta jooksul on need nihkunud oktoobri asemel novembrisse-detsembrisse.
Aga üks selline väike tormipoeg eelmise nädala keskpaigas üle Eesti jooksis. Kergitas isegi merevee korraks Haapsalus üle kallaste. Pärnus, kus uputuse kartjaid rohkemgi, jäi see kenasti kallaste vahele, 160 cm piiridesse. Aga kaks ööpäeva üllatas otse Atlandilt maabunud soe tormike meid vihmavalingutele joonistunud vikerkaartega ja kõuekõminaga.
Kui ööl vastu reedet kell 2 õue läksin, siis lõi hetkeks taeva Supilinna kohal täiesti heledaks, kui aga kuulatasin, siis kõuekõminat ei järgnenud. Aga mu uni jäi sel ööl üürikeseks. Kell 5 raksatas maja sellisest paugust, et kogu pere ärkas ja äikesekartjast koer hakkas mööda tuba ringi jooksma. Kahtlust, et on puhkenud sõda, sisendas veel alanud kuulipildujalik tärin vastu rõduust. Raheterad olid poolesentimeetrise läbimõõduga. Aga rohkemaks Pikril seekord jõudu ei jätkunud, veel vaid kolm sähvatust ja kõminat ja siis oli kuulda vaid vaikset tuule ulgumist.
Pane pekki!
Aga ses tormis hakkas mul oma aialindudest kahju. Nägin, kuidas rasvatihane tuli toidumaja juurde ja vaatas imestunud silmil – „Kus on söök?“ Teine kord tulles ta enam imestama ei pidanud, söögimaja oli pilgeni sihvkasid täis. Kes nüüd ütleb, et vara on linde toitma hakata, siis vastan – jah, ma olen nõus neid siia talvituma jäänud linde talv läbi toitma ja pole vahet, kui nad veel paarsada kilomeetrit peaks lõuna poole lendama. Igatahes käib akna taga nüüd mõnus täissöönud rasvatihaste, põldvarblaste, sinitihaste ja suurnokkade tants. Sädisev tants.
Siim teeb sillad soo peale.
Hirmunud ulukid
Nädalavahetusel maakodusse sõites sattusin aga haljaste püssitorude ette, terve teeääre metsariba Kütioru veerel oli täis punaste vestidega ajujahimehi. Ilma hoiatussildita, püssitoru otse möödasõitva auto poole suunatud, haigutas nii mõnigi püssimees magata ööst. Ohtlik loomadele ja inimestele, kes peavad metsas askeldama, ei läinud ma laupäeval metsa, et loomi varjupaikadest välja peletada, aga pühapäeva hommikuks olid kitsed mulle otse õue tulnud. Ju siin tundus turvaline. Aga tõesti, kaitseala piiranguvööndi ümber haigutavad suured lageraielangid ja nüüd nihkuvad ka jahimehed ainsasse metsaalasse, mida veel täiesti maha raiuda ei saa.
Leevikesed aias
Mets ise on täis askeldavaid linde. Rõõmsalt klikivad suur-kirjurähnid, hallpea-rähni roheline suliskuub keset mustasid puutüvesid on väga maaliline. Puukoristajaid on sel aastal palju, kuhugi on kadunud aga pasknäärid. Ja kui suur must ronk madallennul metsatulijat uudistama tuleb, siis tema kurguhäälne kron-kronk, kõlab otsekui kõrva taga. Ja leevikesed, leevikesed flöötisid eelmisel nädalal veel kõrgel latvade kohal, aga sel nädalal olid nad seemneid nokitsemas otse õuemurul. Ja nagu ikka, on pruunikõhulisi emaslinde, kes kardavad Põhjala pakast, ikka alguses rohkem, härrased punakõhud tulevad hiljem, mõni üksik naistemees on praegu vaid parves. Jah ja kui vaadata sotsiaalmeediat, siis on praegu parim aeg kohtuda värbkakuga – meie väikseima öökulliga.
LASTELE
Ilmamäng: Hundikoobas
Mängu alguses laotakse maapinnale nelja meetri pikkuste külgedega kividest ruut. Olenevalt ilmast võib seinad teha ka langenud lehtede vallina või lumepallidest. Ruudu igasse külge jäetakse üks kividest vaba 1 meetri pikkune ala – koopaava. Üks mängijatest on hunt, kes asub oma koopas, kividest ruudus. Ülejäänud mängijad on lambad, kes peavad koopaavade kaudu hundikoopast läbi jooksma. Keda hunt puudutab või kes üle kivide hüppab, saab uueks hundiks.