/nginx/o/2021/10/01/14107985t1h5207.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Piet Oudolfi ja Henk Gerritseni raamatut «Loodusaia taimed».
Sinijärv soovitab aegumatut taimeraamatut, milles piltidega pole koonerdatud
Taimeraamatud on natuke nagu kokaraamatud. Ühes servas on arvukate ilupiltidega läikteosed, mis sobivad heal juhul isu ja huvi äratama ning teises veeres põhjaliku peenikese kirjaga täidetud teaduspoolsed teosed spetsialistidele. Ja sinna vahele jäävad kõikvõimalikes stiilides kõikvõimalikele sihtrühmadele suunatud üllitised, mille hulgas leidub head ja paremat ning ka kehva ja kehvemat. Enamikule meist on abi ja rõõmu just sellest vahepealsest osast. Ja mõistagi sest heast ja paremast.
Piet Oudolf ja Henk Gerritsen on nimed, mis aia- ja maastikukujundusega vähegi kokku puutunud inimestele tutvustamist ei vaja. Oma ala klassikud mõlemad. «Loodusaia taimede» ilmumine eesti keeles on tõesti tore – siin tuuakse eelmainitud äärmused kenasti keskpõrandale kokku. Ilupildiga ei koonerdata, aga põhjalikkuses ja üksikasjalikkuses järeleandmisi ei tehta. Raamatut võib päris pikalt ja mõnuga lehitseda kas või ainult pildimaterjaliga tutvudes. Ja kui lugema hakata, siis jätkub palju kauemaks.
Ma ei arvagi, et oleks liiga palju neid, kes seda tüüpi raamatu ühe hooga selgest huvist otsast otsani läbi lugeda võtavad. Kuigi üks öökapiraamatutest võib ta vabalt olla – miks mitte lugeda igal õhtul endale unejutuks mõne taime või koosluse või aiandamisnõksu kohta. Põhilises on tegu ikkagi teatmeteosega, mida avada vajadusel ning keskmise reipa mullanokkija teadmistarvidust peaks ta rahuldama päris pikka aega. Eks ta ongi üsna aegumatu raamat, algvariant juba üle kolmekümne aasta vana, aga pidevalt täiendet ja kohendet. Eestikeelne tõlge on värskeimast võimalikust.
Teada asi, et seda tüüpi raamatute korrigeerimine ja trükieelne ülelugemine on üks paras piin ja vaev ning et trükiveakurat kipub end ikka ilmutama jämedas kirjas ja silmatorkavates kohtades. Lahknevused sisukorras ja sisus ikkagi pisut häirivad. Kui sisukorras seisab teise osa nimena «Kasutamine», aga sees on kirjas «Kasutus», siis olgu pealegi, kuigi vahe on tähendustel olemas, aga kui kolmanda osa puhul on sisukorras «Istutusplaanid ja taimekooslused» ja sisus «Istutusskeemid & kombinatsioonid», siis on vist kübeke liiga vabalt võetud. Loodan, et raamat ostetakse kähku ära, sest väärt on ta ostmist küll ja veel, ning et järgmises trükis saavad näpuvead korda.