Metsarahva päev ⟩ Pille ja Olavi Udam: Metsal on olemas ka oma kell mille järgi ta elab
13. september 2021, 13:35
Pille ja Olavi Udamid majandavad oma metsa juba rohkem kui 20 aastat. Mõlemad metsandusliku kõrgharidusega metsahoidjad teevad oma metsas kõiki töid ise – alates puude kasvama panemisest kuni kaasaegsemate metsa kasvatamise võtete proovimiseni.
Meie jaoks on metsa kasvatamine teadmisi ja kogemusi nõudev töö. Metsa me kasvatame seemnest ja neid käime ise oma metsas korjamas. Kasvatame ette taimi, istutame neid ise ja esimesed aastad hoiame neid istikuid eriti hoolikalt, et lõpuks sirguks terve ja tugev mets. Eriti imeline on see hetk, kui märkad, et noorendik kasvab nii jõuliseks, et saab edaspidi ilma meie abita hakkama.
Kuigi loodus on tsükliline ja seal on kõik pidevas muutuses, tunneme, et metsal ja loodusel on olemas oma sisemine kell, mille järgi ta elab. Mõni aasta on saagikam, mil loomad ja putukad saavad rohkelt süüa ning seejärel tulevad sageli paastuaastad, mis hoiavad teatud liikide arvukust sobivates piirides. Metsal on olemas omad rütmid, mida me vahel ei taipa, kuid püüame kogu aeg uurida ja õppida. Kuigi ilmad on tõesti viimastel aastatel olnud muutlikud, vaatame meie sellele pigem rahulikult, sest loodus on ka varem väljendanud ennast läbi suuremate muutuste, põudade ja tulekahjude ning see ei ole kindlasti vaid meie aja tunnus.
Muidugi on metsatulekahjude ja tormide poolt murtud metsi raske vaadata, kuid ka see on looduse uuenemise normaalne osa. Nii näiteks Californias on tulekahjud üsna tavapärane nähtus, seal on lausa olemas puuliigid, mille käbi ei avane enne, kui on saanud tuld ja siit ka järeldus, et looduses kohanetakse oludega. Ka meil Eestis on uuendusraie pigem matkimas looduse isereguleerimise ja taastumise mehhanismi. Sageli on uuendamise väljenduseks samuti torm, tuli või kooreüraski rünnak. Ja mõnes mõttes on ka need raskemad hetked metsaelus vajalikud, sest nii saab mets kõige efektiivsemalt uueneda, peatades haigused ja kahjurid.
Samas muutuvad meie teadmised tugevate metsade kasvatamise kohta aastatega aina paremaks ja isegi taasiseseisvumise ajast on lähenemine metsa majandamisele oluliselt täienenud. Nii näiteks istutatakse Eesti metsadesse nüüd ühele hektarile arvestuslikult kuni kaks korda vähem istikuid selleks, et ka looduslikud taimed saaksid istutatud puude juurde tulla. Meie metsad on täna palju rikkamad ja seal kasvavad erinevad puuliigid. Kui varem võeti noores metsas enamasti kõik lehtpuud okaspuude vahelt ära, siis nüüd jäetakse metsa rohkem ka lehtpuid, sest mitmekesine mets on vastupidavam.
Tähtis on, et metsal oleks peremees. Vilja külvamine (põllu pidamine), puu lõikamine (metsa kasvatamine) ja katuse panek (maja või hoone ehitamine) on kõik peremehe tööd!
18. septembril toimub esmakordselt üle-eestiline Metsarahva päev.
Rohkem infot päeva kohta saab selle kodulehel aadressil www.metsarahvapaev.ee. Kõik päeva üritused on osalejatele tasuta.
Pille ja Olavi Udam’itega on võimalik kokku saada 18. septembril metsatöötajate päeval, mis toimub Järvamaal, Tõrvaaugus. Ürituse raames saavad külalised õppida metsa hoidmise tarkusi ja saavad soovitusi, mida meeles pidada metsade hooldamisel.
Udamitega saav kohtuda ka pühapäeval kell 12 metsa Viljandimaal Põhjaka külas metsas . Kokku on üritus ca 3-4 tundi koos lõkkel peki praadimisega. Koha koordinaadid:
XY: 6492308.7, 581039.3
BL: 58.563240, 25.392585
BL: 58°33′47.664″, 25°23′33.305″