Looduskalender ⟩ Põud pole taimeriigile eriti kurja teinud

Kristel Vilbaste
Copy
On kuumarekordite aeg.
On kuumarekordite aeg. Foto: Kristel Vilbaste

Suvi tuli seekord enneolematu soojaga ja lõppu sel ei näi tulema. Otsekui kiuste linalakk neidude lubadustele suvi ära jätta, keerutame sel aastal jaaniöös jalga tõelises suvekuumuses.

Jaanipäevane värvivalik me ümber on kui muhu memme näputöö. Sussinina punased moonid ja taevasinised rukkililled ja lõosilmad, violetsed kellukad ja valgekeelelised karikakrad. Pisikesed punased metsmaasikad läbisegi kibuvitsade roosade õiekroonidega. Luhtade hommikuudu tõusmas harakputkede valgest õiesäbrust.

Nüüd õitsvad valged ristikheinad...
Nüüd õitsvad valged ristikheinad... Foto: Kristel Vilbaste

Kägu ennustab sügisesooja

Kui sellesse õiteilusse võidupüha hommikul sinimustvalge heisata, siis kostab eestlaste jaoks nii armas laul kudli-kadli-midli-madli, suitsupääsukese isand hõiskab kogu ilmale oma rõõmu ja suitsupääsukese emand seirab küüni roovlati külge meisterdatud pesakesest meid valvsalt – rahvuslinnul on “sünnipäevad”. Kägu hõiskab ennastunustavalt veel metsas „kuku-kuku!“ justnagu kartuses, et nendelt ilusatelt siidjalt voogavatelt odraväljadelt talle odraokas kurku kargab. Loeme nüüd nädalaid, niimitu nädalat peale jaani kägu kukub, niimitu nädalat sügis kauem kestab.

Linnalasteaiad kinni, linnulasteaiad lahti

Linnupojad on nüüd koondunud suurematesse lasteaedadesse, kõiksugu pardipudinad meres, aga ka kuival maal on kuldnokad suurtes mesilassülemitena voogavates parvedes. Aegajalt maandub see mesilassülem meie maasikatesse või esimest punapõske näitavatesse murelitesse, kenadest kuldnokkadest on äkki saanud „paskrästad“. Piiritajad on nüüd kindlalt kuldnokapesakastis koha sisse võtnud, aegajalt mängitakse õhtutaevas kõvasti „piir-piir“ hõisates kulli. Mu õue teises pesakastis on varblased asunud järgmist kurna looma, valjult siutsudes tehakse õuemurul siutsudes „vanainimese asja“.

Põuahääl

Algas kurgihooaeg.
Algas kurgihooaeg. Foto: Kristel Vilbaste

Imelik küll, aga põud pole taimeriigile eriti kurja teinud – sest maa on seest veel märg, kuid mitte igal pool. Mu konnatiik on ikka veel üle ääre täis ja ujumissillale minna ei saa. Orhideed on nüüd õitsemas, ööviiulid metsas, sõrmkäpad niidul.

Luhtadel õitseb siberi võhumõõk. Põllud on kellukaid täis, ussikeele karedad varred said sinised silmad pähe, kuldristik uhkeldab õienuttidega. Aedades on pojengide aeg, roosidki avavad nuppe. Maakirbud täpitasid ära kõik ristõielised – kaalikad, kapsad ja naerid. Kartulid said esimese muldamise, kasvuhoones on valmis kurgid.

Ööliblikate lend

Punakas õhtutaevas joonistavad nahkhiired hiirvaikseid kiireid tiire, ei aita ööliblika kaval põiklemine, naks ja läinud see kaunitar ongi. Ma usun, et paljud teist arvavad, et ööliblikad ongi valged – need valgepitsilised lendajad, kes hõljuvad öösel akna taga ja autotulede valguses. Tegelikult on nad aga igathelki kirjud. Punased, kuldsed, rohelised, kollased, pruunid. Oma silmaga saab seda näha nii: kinnita valge voodilina teibiga majaseinale ja suuna linale autotuled. Ja Sa näed, kui erk ja rõõmus on ööliblikate ööelu. Kindlasti näete ära tammekedriku, mõne öölase ja ehk ka silmiksuru.

On hea meeaasta.
On hea meeaasta. Foto: Kristel Vilbaste

Külavainud korda!

Jaanipäeval minnakse ikka vainule – lippude ja lahke lauluga. Aga kas teate, kus on teie või teie vanemate külavain või muistne jaanitulepaik?

Kui jaaniööse rohu sees püherdatakse, siis ei hakka haigus külge. Viru-Nigula

Jätke sel aastal linnatolm, šašlõkihais, õllekraanid ja otsige need paigad üles! Juba päev enne püha tule süütamist. Laulame vainu peal jaaniööl külale jälle vaimu sisse. “Kes ei tule jaaniku tulele, see jääb mardini magama, jõuluks pöörab teise külje!” Kes jaaniööl virge ei ole, jääbki uimaseks, nii inimene kui küla.

LASTELE Ilmamäng: Piimamöll

Kuusalu kandist on üles kirjutatud tegevus, mis aitab hästi õhtul sääskedega rinnutsi olla. Lõkkele laotatakse samblaid, tooreid kadaka- ja kuuseoksi, nii et tekiks valge ja tihe suitsupilv. Mängija, kes suudab selles piimamöllis kauem viibida, on võitja. Kadakasuits aitab muide ka 99 haiguse vastu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles