Looduskalender ⟩ Valged suveööd on alanud
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
7. juuni 2021, 11:06
/nginx/o/2021/06/07/13830626t1hafda.jpg)
Pühapäeva varahommikul, mis teadupoolest algab nüüd kell pool kolm, ärkasin maakodus konnalaulu peale. Nägin unes just džunglireisi ja lehekonn selles seikluses hakkas siristama. Ja ka siinilmas siristas keegi akna taga.
Tõmbasin jope peale ja läksin paljajalu asja uurima. Ei, siiski meie oma rohelised konnad, kelle pruutide järele oigamine ei lase enam inimkonnalgi öösel magada ega päeval rõdul rahulikult juttu puhuda. Nätsumulli taolised põied konnade suunurkades on pidevalt armuvalu nii täis, et lärm on kujuteldamatu. Päeval vaikitakse vaid sel hetkel, kui üle tiigi liugleb toonekure vari, siis pannakse suu hetkeks kinni.
Kuulda hommikust kukelaulu
Aga sel poolekolmesel hommikul on põhjataevas veel täiesti hele ja ei saagi aru, kas see on loojang või päikesetõus. Igatahes siristab all järveorus ristiklind ja kusagil kaugel hakkab peagi hüüp pudelisse puhuma.
Metskitsesokk teeb oma hommikust ringi ja haugatab verdtarretamapanevalt. Ilmselt seal Tammetsõõri taga, kus ma šamaanihakatistele eile tema puskimispuud näitasin, ajavad võõrad lõhnad pahandama. Ilmselt ajab ta üles ka ööbiku ja see hõiskab paar korda suusoojaks.
Õhtul nähtud kodukakud on vait, aga siis kireb esimest korda naabri kukk ja ma lähen otsustavalt magama. Kell kolm on ju ikkagi öö.
Lindude taastootmisprotsess on täies hoos
Läbi akna kuulen, et kell 6 võtab laulujärje üle pruunselg-põõsalind ja muudkui mulistab oma pikkadest rännuteedest. Ei ole pruudil aega seda kõike kuulata, usinalt käib pesaehitus, pea on järelkasvu oodata.
Kui, kohvitass näpus, taas hommikut vaatama lähen, siis näen, et linavästrikud ahmivad üha suuremaid suutäisi - näljast kisavatele poegadele otsitakse toitu auto esiklaasilt ja suplussillale maandunud liidrikute-kiilide seast.
Sõtkaema viis eile meie tulles pojad jooksuga alumisele tiigile. Aegajalt käib ta prääksudes uudistamas, kas need tobedad inimesed, kes nende pesatiigil kilgates saunast tiiki jooksevad, on minema läinud, ja ta saab pisikeste sulekeradega saunatiigi sillale uuesti päevitama tulla.
Sõled põõsa otsas
Sel nädalal tegi oma õied lahti mairoos, ebajasmiin näitab juba valget. Metsaalused on täis hullutavat maikellukese lõhna ja oma õiekrooni tegi lahti lodjapuu: algul õisiku välimine ring ja sealt ikka sissepoole.
Põnev, et esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, äärmised kausikujulised litrikesed sellel on seatud püüdma kurje pilke. Küllap on õidepuhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset.
Maasikal juba pisikesed marjanupsud, aga valget õieväge aina tuleb ja tuleb. Herned hüüavad tokkide järele, sibulapealsed üritavad õitsema minna. Porgandeid saab juba ilma prillideta harvendada ja rabarber on rinnuni.
Maa valges udus
Põnev on jälgida ka sotsiaalmeediast võitlust võililledega. Sel aastal on eestlastel ette näidata ka täiesti uus tase: üks aiapidaja imes muru pealt tolmuimejaga võililleseemneid kokku. Küllap saavad väikesed võilillelapsed nüüd kolida tolmukotist kusagile tühermaale.
Et rentslid paplivahtu täis on, märkab linlane üsna pea, ja küllap tuleb ka pahandamiselaine linnavalitsuse aadressil.
Puhumata võilillepalle linnamurult vist tõesti naljalt ei leia, selleks tuleb maale tõtata. Võililleseemned maitsevad muideks väga varblastele, nii tore on jälgida kuidas udusulis varblaseklutt murul koha sisse võtab ja kuidas ema talle siis nokatäis nokatäie järel valgeid langevarje kurku topib.
LASTELE Ilmamäng: Võilille puhumine
Pole vist inimest, kes poleks võilillede udupeade puhumist lapsepõlves nautinud. Puhuda võib niisama või võistu. Põnev ongi puhuda mitmel lapsel korraga käskluse peale väikesi langevarje laiali, kel õnnestub udupeast täielik kiilaspea puhuda, on võitja. Päris lahtiste seemnetega võilille murdmine on ju omaette kunsttükk. Teismelised neiud võivad puhumise järel lugeda mitu seemet alles jäi, niimitu peigmeest neid armastab.