Looduskalender ⟩ "Tummad" lubavad istutada kurke, saared kõrvitsaid
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
31. mai 2021, 10:31
Nii nagu märkamatult on hakanud laulma suvised laulikud, põõsalinnud, hall-kärbsenäpp ja piiritajad, nii hakkavad tasapisi lehte minema ka meie kõige hilisemad lehtijad. Saared.
Lõunapoolse liigina püsisid pikalt pisikeste lehtedega tammed, aga nendegi lehed on nüüd kohati juba täismõõtu, põhjapool veel kenade kollakate õienarmastega ja kuldrohelised noorte lehtedega. Aga viimane raagus puu, saar on ka kõige kaugemal põhjas saanud okste otsa kena rohelise lehekimbu.
Tummad lubasid kurke istutada
Eestlaste suur kirg lõunamaa ja ameerikamaa taimi kasvatada on neid pannud istutusaja määramisel abi otsima soojalembestelt taimedelt ja putukatelt. Kui Peipsi ääres on kindel tava, et kurk ja kurgilaadsed istutatakse välja „tummade lennuajal“.
Need on siis ühepäevikud, kes kooruvad siis, kui õues on nii soe ja kuiv, et nad saavad oma pulmapäeva ära pidada. Siis on neid õhus tõesti nii paksult, et kohati peab silmi kinni hoidma ja omavaheline jutt kõlab nagu sõidaks liinibuss mööda. Siis on vanamammide teada õige aeg peipsi kurk õue istutada.
Saare lehtimine lubab kõrvitsad õue viia
Aga eelmisel reedel kuulsin ka Kuusalu lillepoe müüjalt, et ka Põhjaranna rahval on kõrvitsate-kurkide istutamiseks oma aeg. See juhtub ajal, kui saar pole enam raagus. Nüüd, mil viimased öökülmad ära olid, on tõesti õige aeg. Aga eks aiapidajatel on veel viimane murelik dekaad, kus keegi öösel ei maga. Päike tõuseb juba hommikul kella 4 ajal ja siis kipub öökülm 5.-6. juuni paiku näpistama ka jõhvikaõisi.
Kuldnokapojad lennus
Looduskalendri kaamerakuldnokad lahkusid pesast 29. mail, minu kodu pesakastist juba 26. mail. Terve päev oli õu täis kohutavat „pardikisa“. Kuldnokavanemad püüdsid poegi prääksudes lendu meelitada, aga kohale tõttasid ka kassid, varesed ja harakad.
Pihlakate õitsemine toob pideva öösooja.
Jooksin appi nii kiiresti kui jõudsin, aga viiest pisipoisist said nad ühe ikkagi kätte ja ühe pojakese tiivad leidsin veel põõsaste alt. Vanemad kolme pojaga on aeg-ajalt veel õue tulnud. Vähemalt kassid võiksid praegu linnades kinni olla, eks pesakastide panek on omamoodi ökolõks ja inimesena peaksime vähemalt ühe teguri elimineerima.
Rapsikollane Eesti
Aga röövleid on ka maal, mürkkollaste rapsipõldude kohal hõljuvad helehallid välja-loorkullid. Sel aastal tundub aga vähem olevat hiireviusid. See-eest nähakse taas rohkem punaselg-õgijaid, neid kes oma toiduaida aias hernekeppide otsa teevad.
Rästapoegadele on rohi üle pea kasvanud, aga veelinnupesad paistavad veel välja. Tartus võib Raadi järve ääres näha, kuidas kolmes laugu pesas pojad kooruvad ning kuidas üks täit oma tibuga askeldab.
Inimesed kurdavad ka, et ööbikulaulu on sel aastal vähem. Kuula ühel õhtul, kui kuuled kolme erinevat ööbikut laulmas, siis pole sa niitmisega liiale läinud.
LASTELE Ilmamäng: Ilmamäng: Toonekuremäng
Eelmise nädalal käis üks väga punaste jalgadega toonekurg meie tiigist konnapoisse noppimas. Halliste kandist on ka sarnase tegevusega mäng – mängijad seisavad viirus, paari meetri kaugusele pannakse „konnad“, milleks kivi või muu asi. Üks vähem kui toonekurgi, kes peavad märguande peale ühel jalal hüpates konna haarama. Viimane jääb kivita ja langeb välja, edasi ei pääse ka see, kes teise jala maha paneb. Järgmises voorus on kive jälle üks vähem kui järelejäänud mängijaid.