Kurgjal toimuvad homme kartulipanemise talgud
14. mai 2021, 10:38
Kevadtööd põllul ja aias on paljudel lapsepõlvest meeles kui kartulikorvidega vagude vahel tatsamine ja kartulite mulda pistmine. C. R. Jakobsoni Talumuuseum kutsub linnainimesi, kel enam aiamaad pole, aga näpud maamulla järele igatsevad, 15. mail kell 11 Kurgjale kartulipanemise talgutele.
„Kutsume kartulipanemise talgutele, et säiliks meie maakultuur ja -teadmised, ning et inimesed saaksid tulla loodusesse, teha natuke ehedat maatööd ja veeta üks tore päev igapäevaelust eemal,“ ütles talumuuseumi perenaine Inge Sipelga.
Kartulit hakati Eestis kasvatama 19. sajandil. Siis oli kartul väga haruldane ja kallis ning talurahvas kutsus seda „maa-õunaks”. Esimene kartuli mahapaneku viis oli selline, et labida või puutokiga tehti maasse auk, kartul pandi sinna sisse ja lükati muld peale. Hilisemal ajal, kui kartulit hakati põllul kasvatama, nägi kartulipanek juba tänapäevasem välja.
Esimesed tööd kevadisel põllul olid kevadkünd ja äestamine. Kartulimaale aeti harkadraga pikad sirged vaod, neisse pandi käsitsi seemnekartulid, seejärel aeti vaod harkadraga kinni. Kartulit pandi maha jalalaba pikkuse vahega. Kartul peab olema ette idandatud, st kuu aega enne mahapanekut valges ruumis hoitud, et idud muutuksid tugevaks.
„Kartuli mahapanemiseks sobiv aeg loodusmärkide järgi on toomingate õitsemise aeg vanas kuus.
Vanasti katsuti maa soojust kartulipanekuks lihtsal viisil - kui maa oli nii soe, et kannatas põllul istuda ja tagumik külmetama ei hakanud, siis võis külvata, istutada ja kartuleid panna,“ õpetab muuseumipedagoog Kersti Kaas.
Muuseumi poolt on laupäevasel talgupäeval kartuliseeme, töövahendid, tarkused ja talgusupp. Koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangute tõttu on talguliste arv piiratud.