Looduskalender ⟩ Kolmas laine

Toomingad on nüüd metsa all nähtavad FOTO: Vilbaste

Kevad käitub tänavu nagu kaugele mehele antud pruut. Algul nutab ägedasti vihmapisaraid, tihub öösel teki all nutta. Samal ajal täidab siiski kõik aidad ja toidulaua, karjatab mahlases rohus kariloomi ja puistab enda ümbrusesse õiteilu.

Aga tasapisi hakkab ta oma meest ja uut kodukohta armastama ja armastus puhkeb üha kuumemalt...

Talvepealinnas sajab lund

Esmaspäevane lumi Aiastes FOTO: Erakogu

Olin kirjutanud selle loo esimesed laused aknatagustest vihmapisaratest, kui mu tütar Maarja helistas oma Otepää lähedasest Pärna talust ja küsis: „Mis toimub? Meil on paks lumi maas!“

Sõnumipildist nägingi, kuidas puud on paksu märja lumega kaetud, vastistutatud vaarikaid lume all lookas, katuseaken paksus lumekardinas. Eks selline see Põhjamaa kevad ongi.

Mina põen juba mitu nädalat kärsitust oma tomatid kasvuhoonesse istutada, aga ikka leian õnneks põhjenduse, miks seda mitte teha – näiteks neljapäevased maahäirimise keeluga ristipäevad. Ja nii pole mul külmavõetud tomateid, nagu sotsiaalmeedias piltidel näha on. Vanarahvas oli oma pidurduspäevadega tark.

Käole vastu kukkuda ei tohi, toob õnnetu suve

Aga samamoodi nagu inimlapsed, kibelevad oma maakodudesse linnupered. Linavästrikuisand on võtnud juba kindla istumiskoha, kust oma tulevast pesakohta silmitseda, aga ei ole veel näha olnud tema hallimat pruuti. Aga isegi kägu on kohal, et linavästrike, oma poegade kõige tavalisemate kasuvanemate, pesadesse mune poetada.

Ka must-kärbsenäpi isalind istub pesakasti kõrval ja laulab valjult ja sädelevalt, lootuses, et kohe saabub ka tema hallis suurrätikus memm. Kägu muideks tundub tegelevat juba usinalt munemistööga, sest volbriõhtul õnnestus mul ühtejärge ära kuulata 17 kukkumist.

Rahvuslind on tagasi

Maikellukesed tulevad. FOTO: Kristel Vilbaste

Ja Pärnumaa rahvas räägib pääsukeste ja väänkaelade saabumisest. Kaja Kübar küsib, kas vahtrad puhkevad rõõmuga õitsema sellepärast, et saabus meie rahvuslind suitsupääsuke, või vastupidi.

Tartus seevastu pääsukesi veel pole ja vahtraõiedki on puhkenud vaid sügaval Emajõe orus. Veel ei ole seda meeliülendavat kollaste õite hurma. Kollased aga on esimesed puhkenud võililled. Muruniitjad ei vaiki nüüd ka lumehoogude vahepeal.

Aga ülikoolilinn on täis paplivaigulõhna ja puhkenud pole vaid paplipungad, vaid ka kased on hiirekõrvul. Juba lendab kollane kasetolm ka allergikute ninadesse nuusktubakaks.

Lindude kolmas laine

Kolmas laine on nüüd tõesti käes ja kõigest hoolimata peaksid lähipäevil kohale jõudma rukkiräägud, peoleod ja ööbikud. Küllap nad konutavad enne veidi vihmamärjalt põõsaste otsas ja põõsaste all. Aga kevadist vere vemmeldamist ei saa ka nemad vaigistada, nii nagu need lapsed, kes lasti kooli ja kelle koolitee koju on kevadeti tunduvalt aeganõudvam kui hommikune tõtt.

Öös on öökulle

Eelmisel nädala lõpul olid ka eriliselt mustad, eriliselt sädelevate tähtedega ööd ja kuigi hommikuks oli enamasti jää nii veeämbril kui rõdulaudadel, siis õhtuõhus lendas juba sääski ja muid sitikaid, mõni suur kodukakki käis volbritule tegijaid piilumas.

Just kevadõhtuti tasub õhtuti vaikselt istuda, kuulatada, kuidas sõtkapaar äkki tiigiveel ehmatab ja vilisedes minema lendab ja kuidas siis vanade puude vahel õhtuvalguses hiirvaikselt öökull oma suurte tiibadega üle te pea lehvib.

Neli ristipäeva

Neljapäevaste puhkepäevade jada saab veel kaks nädalat jätku. Möödas on tuuleristipäev, mil tuul lööb ilma uueks ja linnuristipäev, mil loodust segades Maaema meile aedadesse palju marjasööjaid linde karistuseks saadab.

6. mail on leheristipäev ehk heinaristipäev, see on viimane hingetõmbepäev enne maahingamispäeva. Ka leheristipäeval ei tohi maast kasvajaid ja toitujaid mingil kombel häirida. Neile tuleb anda hingamist.

Ristipäevade püha lõkketuli muudab ilma lõpuks soojaks.

Kes seda keeldu rikub, näeb suvi läbi hirmsat vaeva küll umbrohtude, lehekasvu ja kõige kasvavaga, kes omakorda hingamisruumi ei jäta leheristipäeval teiste häirijale. Ja 13. mai on suur ristipäev, sel päeval tõmbab Maa hinge.

LASTELE Ilmamäng: Võilillemängud

Esimesed võililled FOTO: Kristel Vilbaste

Ükski teine lill ei paku vist nii palju lusti kui võilill.

Temast saab teha pärja, pidada puhkemata õienupu sõda – nipsates pöidlaga nupu lendu, õievarre jämedamalt poolt kolmeks lõhestades saab puhuda peenemalt poolt pillilugusid, vaadata lõua alt, kui palju keegi meist on saanud margariini asemel võid süüa.

Ja pulga otsa tagurpidi pistetud võililleõiest saab teha vart lõhestades kräsupäise nuku

Tagasi üles
Back