Maisi kasvatatakse Eestis kartulist kolm korda suuremal pinnal

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Kui varem räägiti, et enne koristust peab öökülm maisist üle käima, siis taimekasvatajate viimase aja kogemus näitab, et silo kvaliteedis suurt vahet pole. Koristada tuleb ikka siis, kui küpsusaste sobiv.
Kui varem räägiti, et enne koristust peab öökülm maisist üle käima, siis taimekasvatajate viimase aja kogemus näitab, et silo kvaliteedis suurt vahet pole. Koristada tuleb ikka siis, kui küpsusaste sobiv. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Iga aastaga üha sagedamini silmatorkavad maisipõllud ei anna veel lootust, et varsti võiks kinos krõbistada kodumaist päritolu popkorni, küll aga on maisisilo väärt energiallikas meie piimaandjatele.

Statistikaameti andmed näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on maisikasvatuse pindala Eestis tõusnud. Pärast mullust väga head saaki jäi pindala tänavu aastatagusele tasemele ehk 13 571 hektarile. Seda on peaaegu kolm korda enam kui kartulil.

Muuga ja Laekvere PM osaühingute taimekasvatusjuht Jaak Flink kasvatab maisi üheksandat aastat, tänavu on selle all neis põllumajandus­ettevõtetes kokku 400 hektarit. Kolme-nelja aasta taguse ajaga võrreldes on maisikasvatuspind kahekordistunud.

Flingi kogemuse põhjal tasub mais siinmail kindlasti kasvatamist. „Kui vahepeal oli väga põuane aasta, elas mais selle ilusti üle. Maisiga saame lihtsamalt oma söödavajaduse kaetud,” selgitas ta. „Kui rohusöödaga on tulnud ikka nuputada, kas tuleme uue hooajani välja, siis maisiga on kindlam. Meil moodustab mais piimakarja põhisööda. Kui mais on sees, on piimatoodang suurem. Varem, kui vähem maisi kasvatasime, oli kohe märgata, et maisi lõppedes piimatoodang kukkus mõnevõrra.”

Lõunamaa taimena tahab mais sooja. Mullu oli pisut soojem suvi ja maisikasv parem. „Massi andis tänavu palju, aga tõlvik on vähemalt meie piirkonnas pisut väike,” sõnas Flink ja lisas, et mais eelistab, et suve teine pool oleks soojem. „Mais kasvab öösel, pimedas ja soojaga.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles