Muhumaa – väike mereriik kahe väina vahel, kus elavad särava ilumeelega inimesed
/nginx/o/2020/10/08/13398675t1h8718.jpg)
Kuigi Saaremaale reisija tavatseb öelda, et sõidab praamiga Saaremaale, siis nii see ei ole, sest Tõll ja Piret silduvad ikka Muhu saarel Kuivastu sadamas.
„Muhu on vana korallrahude ja laguuni jälgedega saar Saaremaa ja mandri vahel,” ütleb mereajaloolane Bruno Pao. Ning lisab iseloomustuseks: „Kiivalt hoitud omanäolise kultuuri ja hoiakuga Muhu elanikud ehk lihtsalt muhulased kuuluvad teadlaste arvates Eesti ala vanema pärandkultuuri kandjate hulka. Neil on säilinud oma arhailise toimega rahvalaulud, keelemurre, hoolikalt hoitud kogukondlikud tavad ja särav ilumeel.”
Juba esimene samm Muhu saarel viib külastaja otse kai peal kokku Muhu mustrite, traditsioonide ja käsitööga. Kui Velli Saabas selles Muhu käsitöö esinduspoes ei istu parajasti kangastelgede taga ega koo Muhu siilikangast, siis on tal käes vardad. Nii mõnigi külastaja on sealt kaasa saanud puidust väikese kala püüdva mehikese, sest ka Muhu kooli puidutöökoja õpetajad on saarel loomingulised. „Hea tuju mehike,” ütleb selle suurtes värvilistes aluspükstes kalamehe kohta Velli, sest mehikesel on alati kala õnge otsas.
Muhu Inglid viivad une silmist
Kes autoga edasi sõidab, ei pea tormama, sest Urmas Viik on igavate teeäärte peletamiseks üles pannud Muhu Ingli nr 1. Muhu Ingel on Muhu kange naine „argine ja maine ja samas üksiolija” – sellisena troonib ta kõrgel toolil Muhu rahvarõivais. Kuigi tal on ka tiivad, ei ole tegemist ingliga, vaid kange Muhu naisega. Inglite eellugu viib Muhu juurtega Urmas Viigi ja Kadri Tüüri raamatuni, kuhu lisati Muhu kampsunite, tekkide ja seelikute elemente.
Liival ootab ees Muhu Ingel nr 2. Ka Muhu mehed ei taha naistest viletsamad olla, sest
Vassli on moekas mies ja nagu Irena Tarvas kirjutab Saarte Hääles, on peatselt oodata ka Muhu Vasslide raamatut, kuigi kangeks saamine võtab neil aega: „Pire äbarik kut ta esteks olli, aga kasus kangeks meheks.”
Ingel nr 1 lähedusest saab pöörata otse Pädaste mõisa poole, mille müüride taga jalutas omal ajal kohale lennutatud Pavarotti ise, valge sall kaelas. See oli päev aastal 1998 ja raha koguti Muhu lasteaia toetuseks õhtusöögil, mille menüü koostasid tollane Olümpia hotelli peakokk Imre Kose ja Imre Sooäär. Kas tegemist oli Pavarottiga, jääb saladuseks, aga 1998 krooni maksnud pileti eest said gurmaanid nautida kõrgetasemelist õhtusööki kammermuusika saatel.
Kas tegemist oli Pavarottiga, jääb saladuseks, aga 1998 krooni maksnud pileti eest said gurmaanid nautida kõrgetasemelist õhtusööki kammermuusika saatel.
Praegune külaline saab nautida päikeseterrassi, jalutada pargiteedel ja kiigata kaunisse aeda, kus tuleb head ja paremat silmale ja kõhule. Härrastemaja suurejoonelises restoranis Alexander on menüü inspireeritud Põhjala saarte köögist, millele annavad oma nüansi nii Muhu enda tooraine kui ka värsked maitsetaimed otse aiast. Härrastemaja sisekujundus skulptuuride ja kõrgete lagede ning läbimõeldud detailidega on elegantne ja õhuline. Tõllakuuri toad kannavad saksakeelseid lähisaarte nimesid ja meenutavad aega, kui Pädaste rüütlimõisa tunti nime all Peddast, millest, kui terasemalt vaadata, leiab ka mõne 15. sajandist pärit müüriosa.
Kuulsad jaanituled ja kaikahüpe
Muhu saare peatee viib Hellamaani. Kes ei teaks Hellamaa jaanitulesid, kus Tihuse peremees on kaskedega kaunistatud vankrites hobustega kohale toonud ka külalisi Lätist ja kus tants käib hommikuni, nii et murust enam midagi järel ei ole. Pilte Hellamaa kirikust jaanitule taustal lisandub igal aastal.
Piirilt metsade vahelt leiab Muhu Seikluspargi. Siin kohtab Triinu Vokki, kes kange saare naisena „toidab ära seitse last ja mehe pealekauba”, kui vaja ja maanaisele kohaselt ei kohku tagasi ühegi töö ega raskuse ees. Peale pargiga tegelemise on ta vabatahtlik teraapiakoerajuht ja metsa vahel on koerte haridusrada. Koeraomanikud on siia tee leidnud.
Ronimisradade juures on kõige põnevam ööronimine. „Eestlane tahab istuda õhtul omaette ja raske on gruppe ööronimiseks pimedasse metsa meelitada,” naerab Triin. Margo ja Kristjan jälgivad tähelepaneliku pilguga ronijaid, et neid õigel ajal abistada. „Motiveerime kõiki, kes siia tulevad, et nad saaksid kaasa rohkem enesekindlust ja tahaksid uut proovida. Instruktorid aitavad turnijad üle rasketest kohtadest ja toovad nad vajadusel alla. Mõnele meeldib allasõit nii väga, et jääkski õhusõitu tegema”.
Kui Saaremaal Orissaares käiakse vaatamas, kuidas ümber tammepuu jalgpalli mängitakse, siis üle Eesti on hakanud levima teade Karjamaa kümnevõistlusest. Tegemist on eksperimentaalse, mõnusalt ekstreemse ja maalähedase tõlgendusega traditsioonilisest kergejõustiku kümnevõistlusest. Ainult tõkkejooks on üle kadakate, 60 meetri jooks toimub puupakkudelt, paigalthüpe tehakse saepurusse, kivi heidetakse kiviaeda, hüpatakse karjapoissi, 300 meetri jooks on võsajooks, heidetakse saepuruseibi, hüpatakse kaigast ja visatakse malakat, tuhande meetri jooks finišeerub merre.
Idee sündis sellest, kui Pallasmaa külast pärit poisike Koit proovis koduõuel oma iidoli Erki Noole järgi alad ise läbi teha ja kasutas selleks looduses saada olevat. Kümnevõistlus sai alguse sünnipäevapeost, kui Koit kutsus sõbrad kümnel alal võistlema. Aastal 2020 võeti mõõtu juba kolmandat korda.
Elav Koguva küla pole muuseum
Koguva küla hooned koos ristuvate külatänavate ja neid ümbritsevate kuni pooleteise
meetri kõrguste kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Tegemist ei ole muuseumiküla, vaid elava külaga, kus igas talus toimetatakse. Sageli satuvad aga kiviaedadest, sammaldunud rookatustest ja kiviaedadel „vanaduspuhkust” pidavatest paatidest lummatud külastajad eneselegi märkamatult kellegi taluõue. Seega on lisandunud sildid, kus palutakse eraelu austada.
Paiku, kuhu sisse astuda, Koguvas jagub. Esimene on Tooma talu, kus 1922. aastal sündis Juhan Smuul, kelle kauge esiisa oli vabatalupoeg Hanske. Smuuli looming on tihedalt seotud kodukülaga. Tema Muhu jutud, kombed ja uskumused lummavad kirjandussõpru veel tänagi. Tema looming on eriti värvikaks teinud koduküla meremeeste uskumatult sentimentaalsed ja muhedad laulud. Meenuvad ka Smuuli loomingu ainetel valminud filmid, mida saab Lux Expressi videoprogrammi vahendusel ikka ja jälle nautida. Kes meist ei teaks kultusfilmiks saanud ja Muhus üles võetud filmi „Siin me oleme”?
