Looduskalender ⟩ Sügisel on voli tulla

Lodjapuu purpur. Foto: Kristel Vilbaste

​Kes nädalavahetuse oma maamajas veetis, see teab, kui tintmustad on praegu ööd ja kuidas selles ürgses pimeduses joonistuvad välja külmalt ja kauguses siravad tähed ning üle sünkmusta looklev särav Linnutee. Pimedus, mis inimeste peale õhtuti laskub, paneb mõtlema kõige elava üürikusest ja igavikulisest. Miski lõpeb ja miski algab.

Taimeriik poeb mullapinna alla, et kevadel taas puhkeda. Tuul liigutab kord möirates, kord tasanedes kõrgete puude ladvalehti, hõigates vaikselt midagi, millest me veel suvesoojusest roidununa aru ei saa. Kummalisel kombel on aga õhtuti ritsikasirin üks helisevamaid hääli. Muidugi, eks suvi ju kestab veel... Aga kohe, teisipäeval, 22. septembril kell 16.31 algab sügis ja puud saavad kõrgemalt poolt käsu lehed langetada. Siin ei ole vastuvaidlemist. Veidikene ehk püüavad meie suured puised sõbrad veel uute värviliste kleitidega eputada, aga hiljemalt pooleteise kuu pärast on see toredus neilt pühitud. Algab mustvalge argipäev, aga eks värvid ju needki.

Tammedegi leherüü on jäänud hõredaks. Foto: Kristel Vilbaste

Kured läksidki Linnuteele

Kõige paremini mõistavad külmade tulekut linnud. Kiivitajad, kes põldudel suurtesse salkadesse kogunenud, sirutavad oma rinna madalalt liikuva päikese poole ja püüavad iga kiire oma sulgede vahele sooja. Kureparved läksidki reede keskpäeval üle Eesti. Läksid ära.

Tsitaat: Külma jagub päevadesse, aga tõsised öökülmad on kohe algamas.

Nägin oma maakodus Võrumaal, kuidas Ilmamäe kohal kolm-neli parve pooleteistsaja sookurega kõrgusesse kerides üksteist hüüdsid. Kuidas kusagil seal kilomeetrite kõrguses, kust ainult kurb kurehõige kostis, nad kokku said ja siis äkki kõik vaikseks jäi. Küllap võis selline kõrgusesse kadumine vanarahvas tekitadagi mõtte lindude talveks Linnuteele siirdumisest. Aga kurgede järgi tuli ka nukralt hõikav haneparv, esimesed hallad on teel.

Pihlakapõud

Hallakülmad öökülmad on näpistanud juba puude latvu ja maalinud nende lehed kollaseks. Alati juhtub see äkki. Äkki on lodjapuu lehed säravpunaste marjade taustal külmast purpurpunased. Ja viirpuuhekk mu aiaservas tulitab nagu sügisene lõke, sel lõkkel on marjapunased silmad peas. Ja toomingas nutab taga oma kaotatud leherüüd, keerutades pikki musti kondiseid sõrmi ümber oma tüve ja lehti kaotav pihlakas näitab, kuidas marju tänavu üldse ei ole.

Tulemas on hea kirja-aasta, tinti jätkub. Pildil soomustindikud. Foto: Kristel Vilbaste

Omajagu aitab lehtede kukkumisele kaasa ka veepõud. Vesi mu allikatiigis kukkus nädalaga pool meetrit. Ja üllatav see muutus on, sest enne kui kaevud ja allikad taas vett täis ei saa, pole püsival lumikattel voli siiski tulla.

Musttuhat musttihast

Aga pisemad linnud rändavad, rändavad meeleheitliku kiirusega, on vaid aimatav peenikese sidina järgi puude latvades, kuidas kihutavad hetkeks puhkama tulnud meie pisimad linnud pöialpoisid. Tänavu olevat taas suur musttihaste invasioon, teavad linnumehed rääkida. Need pisikesed tihased, kes pole nii kollase kõhuga kui rasvatihased ja kel kuklal valge laik. Aga esimesed “koputajad” teevad tõesti meie majade kallal ka diagnostimist – kas külm pääseb talvel ukse või aknaprao vahelt sisse. Mida kõvem ja sagedasem kopsimine, seda kindlamalt peaksime üle vaatama, kus on need praod, kuhu rasvatihase saakloomad talvituma on pugenud ja meie ahjusoojust seinast välja püüavad järada.

Peeglisurmad

On ka aeg, mil rändel tundmatusse kohta jõudes suured linnukambad vastu akent põrutavad. Peeglina puhtakspestud aknad loovad väsinud ränduri silmis sinna pildi aina jätkuvast puudesalust. Täiskiirusel vastu klaasi põrutavatest tõttajatest ei pruugi pärast põrutust enam lendurit ollagi. Seepärast soovitavad linnu-uurijad suurtele aknapindadele paigaldada post-it pabereid või kullikujutisi või niisama paberiribasid.

LASTELE
Ilmamäng: Lehemäng

Sügisene lehesadu on toomas parkidesse ja aedadesse vapustavalt vahvaid mänguasju. Näiteks võib korjata jalutuskäigult kaasa tosinajagu ühtemoodi lehepaari. Kodus võib nad päevaks või paariks ajalehe vahele panna ning kuivatada ja siis papitükkidele kleepida. Või siis kile vahele kleepida. Ja siis saab nende väikeste punaste vahtralehtede, kollaste kaselehtede, ruugete haavalehtedega mängida memoriini või „musta notsut“.