Video ⟩ Kas mesilased nõelavad teist mesilast ka?
Mesinikud tutvustavad laste küsimuste abil meemaailma

Mesilased.

FOTO: Meelis Meilbaum/Postimees Grupp As/scanpix

“Kuidas mesilased näevad kärgesid ehitada, tarus on ju kogu aeg pime? Kas mesilased nõelavad ka teist mesilast? Ja kas kõik mesilased oskavad mett teha?”

Just neid küsimusi ja palju teisi on mesinik ja Eesti Mesinike Liidu kampaaniat vedav Andres Tamla kuulnud kohtumistel kooliõpilastega. “Sealt me neid toredaid küsimusi kogunud oleme. Suurtel inimestel on mesilaste kohta oma küsimused, aga lapsed oskavad küsida hoopis teistsuguse nurga alt,” sõnas ta. Vastuseid on aga ühtviisi huvitav kuulata nii suurtel kui väikestel.

Suurtel inimestel on mesilaste kohta oma küsimused, aga lapsed oskavad küsida hoopis teistsuguse nurga alt.

2

Samuti huvitas lapsi see, miks mesilased sumisevad ja kuidas nad endale “ise ema oskavad teha”.

Tamla toob näiteks, et kord küsiti talt, kas mesilased ka hammustavad. “Kogu aeg räägitakse ju nõelamisest. Esimese asjana tahtsin öelda, et ei, aga siis meenus, et mesilased hammustavad taimi, et need kiiremini õitsema hakkaksid. Mõnikord nad hammustavad õisi ka siis, kui nad ei saa ülalt poolt nektarile ligi. Uurisin teemat edasi ja selgus, et, tõepoolest, nad vahel hammustavad ka väiksemaid vaenlasi.”

15 põnevast laste poolt esitatud küsimusest valmisid klipid, mida Eesti Mesinike Liit oma Facebooki lehel jagab. Ka videotes aitavad teiste laste küsimusi vahendada lapsed. Mesinikega koostöös kokku pandud vastuseid esitab Tarvo Tammeoks, kes on ka ise suur mesindushuviline.

Tamla sõnul on liit aastate jooksul teinud erineva fookusega kampaaniaid, kuid seekordse taga on lisaks soovile Eesti mesinike tööd ja mesindust tutvustada ka mure keskkonna ning putukate ja tolmeldajate arvu hääbumise pärast kogu maailmas. “Eestis ei ole õnneks olukord nii hull, aga me oleme ju maailma osa,” võttis ta kokku.

Praeguseks on avaldatud kaks videot ja mesindusalast põnevat teavet saab veel järgmise kahe nädala jooksul. Kõik klipid on hiljem leiatavad ka virtuaalnäituselt “Maailm mesilaste tiibadel“.

Virtuaalnäituse abil pääseb mesilaste maailma ka koduarvutist

Londoni kuninglik geograafiaselts kuulutas aastal 2019 mesilased kõige tähtsamateks elusolenditeks maailmas. Kaalukaim põhjus selle väärika nimetuse saamisel on muidugi mesilaste roll tolmeldajatena – 78% metsikutest taimedest vajab tolmeldamist, et paljuneda. Mesilased ja teised tolmeldajad mängivad seega maailma taimestiku liigirikkuse säilimisel üht peaosadest.

Näitus "Maailm mesilaste tiibadel"

FOTO: Eesti Mesinike Liit

Sama olulised on mesilased meie toiduohutuse tagajatena – 84% Euroopa põllukultuuridest sõltuvad kas täielikult või osaliselt putukatest seemnete tootmisel ning saagi andmisel. Võib koguni öelda, et iga kolmas suutäis, mida sööme, jõuab meie lauale tänu tolmeldajatele. See tähendab, ilma mesilasteta ei oleks suurt osa meie lemmiktoitudest.

Kõigil, kes soov saada rohkem teada mesilaste ja elurikkuse seoste kohta, on seda võimalik teha virtuaalnäitusel “Maailm mesilaste tiibadel“.

Näituse ühe osana ongi loodud ka lühivideote seeria, milles lapsed küsivad mesiniku käest küsimusi mesilaste kohta.

Virtuaalnäitus ja mesilastealane teavituskampaania on turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.

  • Eesti Mesinike Liit (EML) on mesinikke ja mesindusühendusi liitev suurim mittetulundusühing Eestis. Seisuga 1. sept 2020 on liidul rohkem kui 600 liiget.
  • EMLi eesmärk on seista mesinike ühishuvide eest, populariseerida mesindust ning luua võimalikult soodsaid tingimusi mesindamiseks Eestis.

Populaarne

Tagasi üles
Back