Looduskalender ⟩ Rallinädalavahetusel kihas mets matkajatest
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
7. september 2020, 11:02
/nginx/o/2020/09/07/13329703t1hf079.jpg)
Autode purukssõitmise nädalavahetus ajas vaikusest lugupidavad inimesed metsa. Ja kui meediamaastikult jäi mulje, et kogu Eesti on ralliradade külge aheldatud, siis metsa jõudes avanes hoopis tavatu pilt: matkajaid oli kordades rohkem kui tavaliselt sel ajal.
Neid matkajaid oli pikniku- ja seenekorviga ja kohati nii palju, et matkarajal astudes pidi suu aina lausuma: “Tere. Tere. Tere.” Matkaonnid olevat olnud pilgeni täis ja RMK laagripaikades puude küljes magajad kõnelesid, et ka pimeduses inimesi aina tuli ja tuli.
Aasta seen – alpi põdrasamblik
Käisin sõbrannaga Laeva rabas pohlal. Kui algususes keskendusime tegelikult seentele, mina nendele, mida kupatada sai ja Pille nendele, mida praadida sai, siis tuli siiski tõdeda, et pohlalkäik kujuneski pohlalkäiguks.
Pilvikud ja isegi männiriisikad olid vanavõitu ja uskumatult ussitanud, aga näha on, et kolmas laine on tulemas. Suurem seeneuputus tulebki meil enamasti siis, kui septembri teisel nädalavahetusel punased kärbseseened oma kübarad valla löövad.
Selle nädalavahetuse lemmikseen oli meil aga seeneteadlaste poolt 2020. aasta seeneks valitud alpi põdrasamblik. Sellel lumepallisupi klimpide sarnasel samblikul, mis liivastel rabasaartel ja nõmmedel kasvab on mõnus mahe maitse ja seda on meie esivanemad leivapikendajana söönud. Mitte islandi käokõrva, mis on erakordselt mõru aga tõhus ravitee. Põdrasamblike on praegu hea õppida, kõrvuti aasta seenega kasvab ka harilik põdrasammal. Aga mõlema nende vahel on alati kuhjades pohlamarju.
Parima pohlapaiga avastasime siis, kui hakkasime käima karu söömisjälgi mööda, justkui mingi suur asi oleks maadmööda lohisenud, kohati äranätsutatud marju maas. Kuna aga karukakahunnik oli piisavalt vana, siis karuhirmu ei olnud.
Pohlad on kohati juba liiga küpsed ja varisemas. Aga rõõmu teeb see, et jõhvikad on rabas valmis, seeme marja sees on kuldpruun ja neid marju on tänavu palju.
Sügisränne on täies hoos
Marjade kohal käib nukratooniline sidin, pöialpoiste parved on liikvele läinud, nemad on kõrgemal, allpool tihased ja lehelinnud, puukoristajad ja porrid. Ärevalt hüüavad ka klikkides rähnid ja viusid on tõesti palju, neid on ka paksudes metsasügavustes. Aga rästaid enam metsas pole. On hetki, mil metsas valitseb täielik vaikus, isegi tuul ei ulu. Sügis on ajanud ka sookured suurtesse parvedesse.
Vihmaussiralli
Praegu on ka looduslõhnagurmaanide lemmikaeg – raba lõhnab kogu oma kirbes sügavuses, selles on sookailu, kanarbiku ja turba ürgset lõhna. Jõgede kaldaile jõudes lööb kalmuselõhn üle pea. Ja vihmamärg muld lõhnab oma rammususes.
Neljapäeva hommikul jalutamas käies nägin ka seda, kui kiiresti suudavad vihmaussid lombivees ujuda, vongeldes nagu nastikud! Urmas Tartes ütleb, et vihmauss ongi loomult veeloom. Mis aga vihmaussid maa seest välja ajas ei teagi, igatahes olid neid peale kahetunnist äikesemürtsumist kõik linnatänavad täis. Võimalik, et maase põrutav äike tegi ussikestele särtsu saba alla või siis ikkagi mõnus lainetav vihm, mille järgi ta nimegi saanud.
Ja rahetki tuli selle äikesepäevaga või nagu mu tütar Aotäht ütles: “Sadas täisteravihma. Rahet.”
Ussimaarjapäev
Aga nendest suurematest “ussidest”. 8. september on ussimaarjapäev ehk usside urguminemise päev, päev mil uss pidi mätast hammustama hakkama ja seepärast oli julge ka sohu marjule minna.
Ussimaarjapäeval kaovad ussid, kärbsed, putukad – ussi suu sulutakse. Rapla
Ei tea, kas kliimamuutused on siin võimu võtnud või see päev kalendrimuutuse kahenädalases nihkes, aga madusid võime metsas kohata veel küll. Aga kõigusoojastena pole nad enam nii välkkiired.
LASTELE Ilmamäng: Jalakivid
Kivid laotakse väljakule meetriste vahedega rivvi. Mängijad lähevad 15 kaugusele stardijoone taha. Kui kõlab mängujuhi märguanne, siis jooksevad mängijad kivideni ja asetavad sellele jala peale. Kivi kuulub sellele mängijale, kelle jalg on kivi peal esimesena. Kuna kive on ühe võrra vähem kui mängijaid, siis üks mängija jääb kivist ilma ja langeb mängust välja. Teised pöörduvad stardijoone taha tagasi, mängujuht kõrvaldab reast ühe kivi ja algab uus voor. Võitlus kivide pärast lõpeb, kui mängu jääb vaid üks mängija.