Looduskalender ⟩ Homne täiskuu toob põnevust

Homne täiskuu toob meile kindlasti midagi põnevat. Olge valmis kuumaks ja vihmaks ja tormiks. Ja on aeg, kus ka kõige paremad ilmaennustajad võivad vaid laulda: “Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib...”

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

​August on tagunud tiigiservadesse suured vaiad. Õigemini küll mustad hundinuiad. Pikad rohelised hundinuialehed on patsipunumiseks valmis, aga nende keskele on kerkinud ka tugev tõlvik, mis lähemal vaatlusel üldse must ei ole, vaid pigem selline hundisaba karva pruun. Aga oma nime pole ta saanud mitte hundisaba järgi, vaid sellest, et vanal ajal kasteti hundinuia tõlvik õli sisse ja anti hundile sellega vastu koonu, kui ta karjale liiga lähedale tuli.

Täiskuu lähedus on pannud hundipered karjamurdmisharjutusi tegema. Ja meil on üles kasvanud juba põlvkonnad hunte, kes ka enam inimmüra ei karda. Seda müra on mets pidevalt täis, küll ATVga metsas seenelkäijaid, küll motomatkajaid ja harvesteri tümpsu kostab ka öösel. Seepärast peavad karjased nüüd uusi meetodeid nuputama, küllap seesama vops põleva hundinuiaga vastu koonu teeks soele selgeks, kus on inimese ja looma taluvusepiir. Karud aga istuvad nüüd pigem kaeras ja mustikapõldudel.

Linnud koristavad saaki

Mustikale on lõpuks siirdunud ka rästaparved. Sest mustikaid tänavu ikka kohati metsas jagub. Ainult varesed on tulnud aeda astelpajunuumale, ilmselt nende suled juba läigivad. Hakid käivad linnast viljapõldude mäkkdoonaldsis ja rongad õpetavad teede ääres poegadele kiirteegrillist toitu hankima. Linavästrikud toidavad usinalt oma vihmadest läbiligunenud noorukeid. Kivitäksi pojad mängivad mu aias keksu, juba on õpetanud ema neid garaažiuksest vihma- ja päiksevarju pugema.

Lilla ja roosa

Aga taimeilm hakkab värve üles võtma. Veel ei ole see lehepunane ja -kollane. Heinamaadel õitseb kukesaba, mis lillamast lillam, ilusam veelgi kui põdrakanep. Ja kraavis õitseb ka üks teine kanep – vesikanep oma ilusate roosade õitega. Roosat hakkab siginema ka rabadele ja nõmmedele – kanarbik alustab õitsemist. Raudrohu valget on tänavu hein täis. Aga linnalähedane “elurikkus” tasuks nüüd maha niita, eriti neis paigus, kus lusitaania teeteod liikumas, ainult nii saaks seda võõrliiki ohjeldada. Aga ka kodumaiseid nälkjaid on nüüd hein täis, mõned neist pugenud mõnusalt seente kaissu. Seeni, jah seeni, on metsaalused kohe täis saamas.

Unised kahepaiksed

Maal puid ladudes leidsin ka mitu padakonnamammat, kes puuhunniku alla varju pugenud, aga uniseid suvepäevi veetis siin ka süsimust oranžide varvastega harivesilikuisand, isegi kiviaia alla transportimine ei pühkinud und tema silmist. Pisikesi konni on kõik ilm nüüd täis ja see on hea aeg lastest konnahirmu võõrutamiseks. Isegi konnapõlgurist laps peab neid nunnudeks.

Ja imelikul kombel on mõned päris kevadliblikad – lapsuliblikas teiste igavamate kirjude liblikate kõrval lendamas. Kapsa- ja naeriliblikadki otsivad praegu kohta, kuhu oma armsad rohelised vorstid sööma saata.

 Täiskuu muudab ilma. Kuu paneb tormid keerlema.

Aga homne täiskuu toob meile kindlasti midagi põnevat. Olge valmis kuumaks ja vihmaks ja tormiks. Ja on aeg, kus ka kõige paremad ilmaennustajad võivad vaid laulda: “Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib...”

LASTELE
Ilmamäng: Pärleid vaatama!

Pärlivaatlusteks on head kaks aega, üsna vara hommikul, siis kui kaste lööb madala päikese käes särama. Kastepärlid need pärlid ongi. Sellised pärlid on ka teada-tuntud arstirohi silmadele. Aga ka pärast hommikust vihmasadu minge õue päikse kätte kõikides spektrivärvides helklevat muru vaatama – jah, ja muru ei maksa nii madalaks niita, et pikemaid kõrsi pole.

Populaarne

Tagasi üles
Back