Lusitaania teetigude kaardistamiseks valmib rakendus

maaelu.postimees.ee
Copy
Kuni 15 sentimeetrit pikaks kasvada võivatele lusitaania teetigudele meeldib niiskus ja vihmastel päevadel on nad ka valgel ajal liikvel.
Kuni 15 sentimeetrit pikaks kasvada võivatele lusitaania teetigudele meeldib niiskus ja vihmastel päevadel on nad ka valgel ajal liikvel. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd ütles, et Eestis on lusitaanlaste kontsentratsioon kõige suurem aiandite läheduses. Lusitaanlastele meeldivad köögiviljaaiad, verandade alused ning niitmata krundid.

Lääne-Euroopas tekitavad need teod juba suurt kahju põllumajanduses, vahendas "Aktuaalne kaamera". 

Järgmisel nädalal saab valmis kaardirakendus, kuhu oodatakse inimestelt andmeid lusitaanlaste levikuala kohta.

"Me ikkagi sooviks kokku panna mingid soovitused või mingid tegevused, millele saavad kas riik või kogukonnad keskenduda, mida me soovitame kuskil piirkonnas ette võtta," rääkis Tammekänd.

Lusitaania teetigu seab ohtu eestimaised teoliigid

Keskkonnaametini jõuab igal aastal järjest rohkem teateid lusitaania teetigudest. Tõrje korraldamisel on oluline maaomanike initsiatiiv ja kogukondade koostöö, sest tigu levib peamiselt eraaedades ja vähehooldatud haljasaladel ning muutub aktiivseks alles hämaruse saabudes. 

Lusitaania teetigu on Eestis juba üpris levinud, eriti suur asustustihedus on Harjumaal. Levik sai alguse aiandusäridest, sest teo munad on väga sarnased väetisegraanulitega. Arvukuse suurenemisele on kaasa aidanud soojad talved ja niiske kevad.

Liigikaitse büroo peaspetsialist Eike Tammekänd selgitas, et kui tigu on end aias kord juba sisse seadnud, on temast väga keeruline vabaneda. Seetõttu peaksid tigudega kimpus olevad maaomanikud tõrjet ühiselt planeerima, et ükski ala ei jääks tõrjest välja. „Juba oleme kuulnud kogukondadest, kes plaanivad teha tigude ühiskorjet. Selline üheaegne tõrjumine on kõige mõjusam,“ ütles Tammekänd.

Eike Tammekänd paneb südamele, et invasiivse võõrliigi kartuses ei hävitataks aga kodumaiseid teoliike, näiteks suurt seatigu, kes on üpris sarnase välimusega.

"Seatigu on meie ökosüsteemis oluline ja kasulik, sest toitudes mullakõdust on ta oluline huumuse tekitaja. Seatigu on ka toiduks mõnele kodumaisele liigile. See-eest lusitaania teetigu teistele kohalikele liikidele väga ei maitse, seega puudub tal meie aedades looduslik vaenlane," selgitas Tammekänd.

Soovitused lusitaania teeteo tõrjumiseks: 

1)    Korja pidevalt kokku kõik nälkjad ja hävita need, valades neile peale keeva vett. Hävitatud nälkjad on soovitatav kaevata labidasügavusele maasse.

2)    Korrasta võimalikud munade peidukohad, nt igasugused servaalused, kõrge hein, kõdukiht. Pane aianduspoodidest ostetud mullapalliga taimed viieks nädalaks „karantiini“ ehk ära istuta neid kohe maha, vaid hoia muudest taimedest eraldi ja jälgi, kas nälkjaid tekib (viis nädalat on munadest uute nälkjate koorumise aeg).

3)    Ära jaga levikukolletest pärit taimi teistesse aedadesse ja teistesse Eesti piirkondadesse – nii hoopis suurendad levikut.

4)    Ära kasuta teomürke, see tapab lisaks lusitaania teeteole ka teisi liike (nt kodumaised teod, putukad, siilid, linnud).

Soovitusi lusitaania teeteo tõrjumiseks leiab Keskkonnaameti trükisest 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles