Looduskalender ⟩ Muruniitjate õnnistuseks pidurdub heinamaarjapäevast heinakasv

Neljapäev, 2. juulil on meil taas üks paljudest maarjapäevadest - heinamaarjapäev. Sel päeval tööd ei tehtud, aga pool heina peaks selleks ajaks tehtud olema. Muruniitjate õnnistuseks sellest päevast heinakasv pidurdub.

FOTO: Kristjan Teedema/PM

​Nädalavahetusel õpetasin oma maakodus seitsmele vahvale inimesele šamaanitarkusi, aga olulisim asi, mida ise õppisin, oli see, et kuumaga ei suuda end liigutada ei inimesed ega loomad ja parim olek sellistel aegadel on kaelani vees.

Suitsusaunagi kütmine tunduski sellise kuumusega otsekui hullutemp, aga sellevõrra said inimesed õhtul kauem vees püsida. Allikapõhjaga tiigivees.

Heinategu tiigis

Ja vees meeldib olla tänavu ka taimedel. Mu tiik on kevadest alates kasvanud tihedalt täis kardheina, mis moodustab tiheda müüri alates põhjast kuni kolme meetri kõrgusele veepinnale. Selle pitsina hõreda taime pinnale ulatuv võrgustik on nii tihe, et selle peal kalpsavad konnad ja jalutab metstilder. Pardid enam sellesse heinapusasse ujuma minna ei taha. Sinna vahele mahuvad hädavaevu ujuma kiilivastsed ja siinseal kinnituvad keraskarbid. Tiigipõhjas redutavatele puruvanadelgi pole enam millestki muust kodasid punuda kui neist samadest elusatest karpidest.

Puruvanad on kojad teinud keraskarpidest.

FOTO: Kristel Vilbaste

Igatahes sai kolmandik sellest vägevast kardheinast kursuslaste poolt tiigist välja rohitud ja oli kui omaette heinategu tiigivees.

Piiritajate tantsud

Linnud tervitasid selles lõõtsutavas ilmas vihmasadu kui ilmaõnnistust. Juba olid mitmed toonekured visanud välja pesast need pojad, kes nõrgaks jäänud, sest saakloomade kaudu saadavast veekogusest poegadele põrgukuumuses ei jätku. Aga need pojad, kes jäid, lehitavad juba kohati pesades tiibu. Kaja Kübar ütleb, et Pärnumaal vaatavad tema kuuri suitsupääsukese pesast juba udupead välja. Aga südasuvi Eestimaal on käes, sest piiritajad mängivad taevalaotuses eriti häälekalt kulli. Paaritumistantse. Sookurepojad on juba suurte lindude suuruseks saamas ja põldudel võib näha eelmisete aastate poegade kogumikke.

Kurekell ja madaravalge

Taimeriigis valitseb tõeline segadus, õitsema on puhkemas pärnad ja angervaksad, eelmise aastaga võrreldes vähemalt nädal hiljem. Metsa all ilutsevad ängelheinad ja kurekellad. On ristikute ja madarate aeg. Aedades võtavad tooni punased sõstrad ja volbripäeval külvatud herned on maitsvad ja mahlased. Mahlased on ka röövikud, kes kahe suupoolega kõike rohelist hävitavad.

Tsitaat: Jaan tuleb vikatiga, Maarja rihaga järele. (Karja)

Õhtul aeda kastes tiirutavad ümber pea juunipõrnikad, kes näevad üsna samasugused välja kui maipõrnikad – beežid ja veidi karvased.

Kartul õitseb.

FOTO: Kristel Vilbaste

Aga nad võivad olla ka juulipõrnikad, putukateadlased on liike eristades siin kergema vastupanu teed läinud ja fenoloogiast lähtunud, aga Urmas Tartes ütleb, et tänavu ei julge ta pead anda, mis kuus keegi välja lennata otsustab. Lendab aga hordide kaupa ka põnevaid liblikaid, suurimad neist mustjad haavalumikud ja kiirgliblikad ning üleni valged põualiblikad, aga ka ülejäänud liblikavikerkaar on õhus.

Neljapäev, 2. juulil on meil taas üks paljudest maarjapäevadest - heinamaarjapäev. Sel päeval tööd ei tehtud, aga pool heina peaks selleks ajaks tehtud olema. Muruniitjate õnnistuseks sellest päevast heinakasv pidurdub.

LASTELE

Ilmamäng: Harkjalgade vahelt ujumine

Mängijad seisavad harkisjalu rinnasügavuses vees ühes liinis. Kõige viimane sukeldub ja ujub kõikide jalgade vahelt läbi ja asub rivi etteotsa. Sama sooritavad kõik rivis seisvad mängijad. Võib ka teha võistluse kahe rivi vahel. Ja vaadata kumma rivi ujujad suudavad kiiremini kõikide jalgade vahelt läbi ujuda.

Populaarne

Tagasi üles