Looduskalender ⟩ Maasikaaeg viibib

Esimesed metsmaasikaõied võttis ära öökülm, nii ongi maasikaaeg lükkumas jaanijärgsesse aega.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

​Loomulikult on maarahvas juba oma lõngavärvipotid välja otsinud, sest isegi algaja tahab midagi praegusest värvikirevusest oma talvisesse käpikusse püüda. Esimene kollaselaine säravkuldsete võililledega on nüüd uduvalgeks väljaks muutunud, kohati on tuul sellegi valevuse viinud. Aga väljade kohal troonivad nüüd rakvere raipe uhked kuldsed puhmad. Ja ei maksa lasta end sel koledal nimel mõjutada, pistke nina sellesse kollasesse.

Lõhnaparadiisi viivad meid ka kreemvalged mairoosid ja ebajasmiini imalmagus hõng. Aga värvikirevust pakuvad tõrvalillide purpur ja kellukate lilla, lupiinide ja kitseherne sinised võõrväed. Ja härjasilmad, need on tänavu kohati suured nagu alustassid. Ja põllupidajad taovad teeveerde silte “eramaa”, sest karikakra või rukkilille välja taustal peab üks eestlane suve jooksul end pildistada saama.

Jaanipäevaks suureks kasvab rohi

Luhaheinamaade hein on tõusnud rinnuni ja metsaski allikaid otsides tuleb läbi sammuda vööni naadi, harakputke ja seaohaka rindest. See on nii lopsakas, et väiksem koer kaob sellesse sootuks. Vahepealne vihmasadu on muidu nii põuasesse kevadesse toonud taas vete voolamist ja porised metsarajad näitavad, kes seal käimas on. On suured sõrajäljed ja väikesed, vallatu metsseapere on siit läinud. Ja hüplev metskitsesokk on olnud teel allikale. Suure kassi – ilvese üksik ja ettevaatlik jälg ning vana isapõdra sügavale vajunud pitser. Sääski ei ole tänavu nii palju, et need ajaks jooksma loomad ja inimese. Aga juba on väljas esimesed parmud, nii väikesed hallid patlased kui need suuremad, kes inimnahasse otsekui augu hammustaks. Puuke on mandril siiski vähe ja kannatab metsas liikuda küll.

Maasikaaeg viibib

Ainult maasikate päikesepuna annab sel aastal end oodata. Esimesed metsmaasikaõied võttis ära öökülm, nii ongi maasikaaeg lükkumas jaanijärgsesse aega. Ja nädal hiljem õitseb tänavu ka jõhvikas ja vaarikapõõsas alles sumiseb mesilastest.

Jõhvikas tõotab head saaki.

FOTO: Kristel Vilbaste

Mesilased on kevade jooksul kandnud niipalju mett, et esimesed maiad saavad juba kärjemett, aga need mummid, kes tarusse ära ei mahu, kipuvad sülemitena ka linnatänavatel ja aedades ringi lendama.

Pärast pööripäeva mahakülvatud seemnest saaki ei saa.

Õhk on liblikavärve täis

Linnurahvas on enamasti juba vaiksemalt, ainult teist korda pesitsejad lasevad laia suuga laulu. Kuldnokapojad on kogunenud hiigelsuurteks lasteaedadeks ja ei tea inimlaste koondumisehädadest midagi. Nende lärm on kohati nii vali, et summutab isegi piiritajate taevalaotuses peetavad armumängud. Veel võib kuulda viimast kägu, aga rukkirääkude käekäik keset suuri niidetavaid heinamaid teeb murelikuks. Enam ei saa neid õhtuhämaruses lugeda – üks, kaks, kolm... Sookurepojad jooksevad juba vanematega rõõmsalt kaasa, konni ja mutukaid heina sees jagub. Jagub juba kirevat liblikaelu, nii sinitiibu, kui ka kauni mustriga võrktiibasid ja pääsusabasid, sekka taimede vahel pikutavaid ööliblikaid – surusid, taas on päeval lilleõitel nähtud ka koolibrisarnaselt käituvaid lottsurusid.

Suvi algab, päev pöörab

Sel nädalal tegi oma õiekrooni lahti ka lodjapuu, algul õisiku välimine ring ja sealt ikka sissepoole. Põnev, et esimeste poolavanenud õiekausikestega õisik meenutab saami sõlge, äärmised kausikujulised litrikesed sellel on seatud püüdma kurje pilke.

Lodjapuu õitseb.

FOTO: Kristel Vilbaste

Küllap on õidepuhkevas lodjapuuõisikus mingi kaitsevägi, põhjala rahvad pidasid sest puust väga lugu ja otsisid talt kaitset. Ehtige end laupäeva õhtul lilledega, see annab võimaluse pühapäeva öösel 21. juunil kell 0.44 algaval suvel terve ja rõõmus püsida.

LASTELE

Ilmamäng: Jaaniõnnehein

Jaanipäeva eel ja pööripäeval saab õnne ennustada Eesti kõige kuulsama ennustamistaimega – jaaniõnneheinaga. Seda väikeste õitega lillekest võib leida kuivadel heinamaadel. Tema õrnad lillad õied on väga tundlikud, kui niiskust on õhus üleliia, siis tema õied pakivad end kiiresti kokku, aga soojas ja kuivas löövad nad lahti. Nii pandigi õnneheina õisi vanasti jaanipäeva eelsel ajal ennustamiseks voodi kõrvale seinaprakku. Kelle õnnehein kiiresti lahti lööb, seda ootab suur õnn.

Populaarne

Tagasi üles