President käis tutvumas erametsade majandamisega

President Kersti Kaljulaidil ei jäänud oma ringkäigul nägemata ka sellekevadine tuntuim metsaelanik, kuuse-kooreürask.

FOTO: Eesti Erametsaliit

Teisipäeval külastas president Kersti Kaljulaid Eesti Erametsaliidu kutsel Korjuse-Vanapere majapidamist Lääne-Harju vallas, kus peremees Ando Eelmaa tutvustas erametsaomanike tegemisi ja oma põhimõtteid metsade majandamisel. 

Presidendiga arutatud teemade ring oli lai, paaritunnise külaskäigu jooksul räägiti nii kliimamuutustest, metsade ja metsaomanike mitmekesisusest kui ka väljakutsetest puidu väärindamisel. Nägemata ei jäänud ka sellekevadine tuntuim metsaelanik kuuse-kooreürask.

Eestis on umbes 100 000 metsaomanikku, kes kõik oma metsades veidi erinevalt toimetavad. Nende seas on hulgaliselt omanikke, kes on otsustanud oma metsa puutumata jätta aga ka neid, kes seda aktiivselt majandavad. Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul tagab selline metsaomanike mitmekesisus ka erametsade majandamise kestlikuse, kõige olulisem on, et omanikud oma maast ei loobuks.

“Ka looduskaitset korraldades peaksime rohkem usaldama metsaomanikke, kes on oma maadel elurikkuse hoidjateks. Euroopas on metsa- ja maaomanike looduse kaitsmisesse kaasamine kujunenud võtmeküsimuseks,” rääkis Eelmaa.

Metsapoliitika ning ka looduskaitsepoliitika tähendab täna, et mõnikord on liigirikkast metsast rohkem tüli kui rõõmu, sest seni vastutustundlikult hooldatud ja majandatud mets võetakse - metsaomanike silme läbi - neil justkui käest ära, kui sellesse metsa mõni vähem levinud liik pesitsema satub.

“Metsapoliitika ning ka looduskaitsepoliitika tähendab täna, et mõnikord on liigirikkast metsast rohkem tüli kui rõõmu, sest seni vastutustundlikult hooldatud ja majandatud mets võetakse - metsaomanike silme läbi - neil justkui käest ära, kui sellesse metsa mõni vähem levinud liik pesitsema satub,” nentis president pärast kohtumist.

“See aga tähendab, et metsaomanikul tekib motivatsioon liigirikkust varjata või lihtsalt käega lüüa ja lihtsamat, monokultuurset metsa kasvatada. Tõenäoliselt saaks probleemi leevendada targalt jagatud toetustega, mis kestlikku metsategu au sees hoiaks. Ja loodetavasti tõstaks ka metsatööde kvaliteeti, et metsavõtt tähendaks vähem rikutud metsateid ja ligipääsmatuid, üles küntud ja purustatud alustaimestikuga lanke,” rääkis Kaljulaid.

Presidendile tutvustati ka Erametsaliidu mõtteid seoses puidu väärindamisega. “Peame ühiselt pingutama, et saada toorme eksportijast puitu kõrgtehnoloogiliselt väärindavaks riigiks,” rääkis Ando Eelmaa ja nentis, et täna jääb liiga suur osa puidust kohapeal väärindamata.

“Juba praegu on olemas tehnoloogiaid, mida puidu väärindamiseks väga väikeses mahus kasutada osatakse. Samas puuduvad kogemused, kuidas neid suuremahulistes protsessides ära kasutada. Täna on Eestis üks selline katsetus käimas ning kui see edukaks kujuneb, on see kindlasti maailmatasemel saavutus,” nõustus president teema olulisusega.

Populaarne

Tagasi üles
Back