Rähnid on metsas elurikkuse arhitektiks

Laanerähn

FOTO: Mati Kose

Kuna rähnid rajavad reeglina igal aastal uue pesa ja vanad õõned jäävad teiste liikide kasutada, on rähni rajatud õõnsus soodne elupaik ka mitmetele imetajatele, lindudele, lülijalgsetele, taimedele, sammaldele, samblikele ja seeneliikidele.

Seega on rähnidel ja nende vanade jämedatesse puudesse või tüügastesse rajatud pesaõõnsuste säilimisel oluline roll metsa elurikkuse tagamisel, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi portaalis Linnuvaatleja.

Kui kaua saavad teised liigid õõnsust kasutada enne selle hävimist ehk kas auklik tüügas maha raiuda või pigem säilitada, on elupaiga elurikkuse kaitsel ja raiete planeerimisel oluline teadmine.

Lõuna-Soomes 31 aasta (1987–2017) jooksul laanerähni (Picoides tridactylus) pesaõõnsusi uurides selgus, et pesapuude püsimine sõltub nii puu kui ka metsa omadustest. Laanerähn eelistab pesitseda vanas kuuse või kuuse enamusega metsas; reeglina rajab ta igal kevadel uue õõnsuse, mistõttu on ta oluline teistele õõneliikidele.

Kokku jälgiti 655 pesaõõne käekäiku, millest 329 hävis puu murdudes, 72 juhul hävis õõnsus puidu lagunemise või teiste rähnide tõttu ning 46 pesaõõnsusega puud raiuti.

Loe teemast pikemalt Linnuvaatlejast.

Populaarne

Tagasi üles