Galeriid ⟩ Maa Elu lugejate kasvuhooned on kaunid ja nutikad
Täiendatud

Jüri Tamleht soovitab kõigile just seda kasvuhooneprojekti.

FOTO: Jüri Tamleht

Maa Elu kutsub üles lugejaid jagama fotosid ja nippe oma kasvuhoonetest: kuidas olete peenrad ja vahekäigud teinud või millistes anumates taimi kasvatate ning kuidas kastmise lahendanud olete. Meile on saadetud juba hulgaliselt kadestamisväärselt korras ja nutikate triiphoonete fotosid.

Ootame teie pilte ja tekste veel kuni 1. juunini. 

Nõlvale kerkis mägikasvuhoone

Toomas Truup saatis meile pildi oma kasvuhoonest, mis oma lahenduse poolest on teistest hoopis erinev. Ta meenutas: "Terrassi ja aiaala planeerides tekkis soov talveaia järele, kus ka novembris või jõulude ajal võiks sooja leiduda. Ala asub nõlval, mistõttu tuli läheneda loovalt ning nii tekkis talveaia külge ka mägikasvuhoone."

 

Kevadel pakub kasvuhoone soojust ka tibudele

Airi Vendla kasvuhoones peenraid ei olegi, taimed on kas ühe- või kahekaupa nõudesse istutatud. "Selle asjaolu tõttu oleme igal kevadel taimedele uue mulla pannud. Muidu hiiliks sellest tegevusest aastal või paaril-kolmel mööda. Praktika sellest laiskusest on meil teises (kile)kasvuhoones, mis on ehitatud mulla peale," kirjeldas ta.

Pildil olev kasvuhoone on ehitatud kunagise keldri peale, millel oli betoonist katus, mis on nüüdse kasvuhoone põrandaks. Kastmine käib vanamoodsalt - kastekannuga. Vesi on kasvuhoones suure tünni sees, kus see enne taimedele joogiks valamiseks saab piisavalt soojeneda.

Enne suurt suve kasutatakse kasvuhoone vahekäiku ettekasvatatud taimede hoidmiseks ja ka iga-aastast kanapere värskenduskuuri kana- ja broileritibude kasvatamise näol on seal hea teostada. "Kui tibud piisavalt suureks kasvavad, saab nad õue või lauta panna, ning jääb rohkem ruumi samaks ajaks suuremaks sirgunud tomatite/paprikatega tegelemiseks," sõnas Vendla.

Airi Vendla kasvuhoones peenraid ei olegi, taimed on kas ühe- või kahekaupa nõudesse istutatud.

FOTO: Airi Vendla

Kasvuhoones saab nautida ka vihmaseid suvepäevi

Jüri Tamleht soovitab kõigile sellist kasvuhoone projekti nagu tal endal. «Mis on siin head? Kuna seinad on püstised ja väikse kaldega, saab vabalt käia ja püsti seista hästi seina ligidal, kartmata pead ära lüüa. Enamikus pakutavates projektides on vastupidi. Taimed saavad otse kõrgele kasvada ja siduda on neid lihtne, eriti meeldib see viinamarjadele,» kirjeldas ta.

Tamleht lisab, et vahekäigus olevad paekivid akumuleerivad soojust, mida pärast annavad tagasi. Kastmises kasutatakse selles kasvuhoones ainult vihmavett (900 liitrit kogumaht). Pump suunab vee plastvoolikutesse, milles on avad ja mis kulgevad maapinna kohal. «Ühes kasvuhoone otsas on ka väike kardinatega eraldatav dušinurk, kuhu vesi tuleb loomulikult trassist. Aga vee soojendamine toimub ainult roheenergiat ehk päikeseenergiat kasutades,» sõnas ta ja lisas, et vesi soojeneb lae all olevates roostevabast terasest torudes.

«Eriti mõnus on istuda vihmase ja tuulise ilmaga viinamarjaväätide keskel ja nautida ümbritsevat ilma koos majaveiniga,» kirjeldas ta.

 

 

Lummavalt kaunis kuppelkasvuhoone 

Maa Elule saadeti mitu fotot ka ühest kuppelkasvuhoonest, mille omanik täpsustas, et tegemist pole mõne suurtootja kasvuhoonega. «Tegijale oli see esimene kord, kui tema kuppelhoonet reaalselt kasvuhooneks soovisin.»

Peenra tegi perenaine ringselt ümber istumiskoha. Sisemisel ringil on n-ö kasvuhoonemaasikad, mis juba mitu nädalat punaste maasikatega rõõmustavad. Välimisel ringil tomatid-paprikad. Ka roos ja päevalill õitsevad juba, kirjeldas ta.

«Roos talvitus kasvuhoones sellessamas suures potis. Herned õitsevad ja on toestatud Maahommikus nähtud idee järgi. Lillhernes peaks ka paari nädala pärast esimesi õisi näitama. Siis on kasvuhoone lõhnastatud,» lisas ta. 

Varakevadel on kasvuhoones öökülmaööde vastu kasutusel elektriradiaator. «Kui amplid, suvelilled ja kurgitaimed välja saab viia, jääb hoone keskele mõnus istumiskoht jahedateks suveõhtuteks,» sõnas ta.

 

 

 

Kasvuhoones peidab end ka puhkenurk

Juta Vinni on oma kaunisse kasvuhoonesse kujundanud ka puhkenurga, kus oma kätetööd nautida ja mõnusalt aega veeta.

 

 

 

Kasvuhoone vahetab kohta igal aastal

Mati Ehasalu kirjutab, et temal on maapinnale toetuv 2x3 m kasvuhoone, mille igal aastal viljavahelduse eesmärgil uude kohta tõstab. «Praegusel ajal, kui vesi on soojenenud, kastan põhiliselt väljaspool kasvuhoonet ja ujutan aegajalt vahekäigu üle, kuna tomati juurestik on kuni 2 m pikk,» kirjutab ta.

Külmadel öödel ja külmal ajal kasutab ta soojenduseks maapinnal asuvat 300 W küttekaablit, mis tõstab temperatuuri 4,5 kraadi võrreldes välisõhuga. Triiphoones kasvab sort Polfast, mis kannatab madalat temperatuuri. «Seemned on külvatud 25. veebruaril, istikud kasvatatud toas ja verandal, välja istutatud 2. mail, siis, kui õitsevad, ja on esimesed viljaalgmed,» kirjeldab ta praegust seisu. Esimesed tomatid on ta varem saanud 10. juuni paiku. 

Mati Ehasalu tõstab igal aastal viljavahelduse eesmärgil kasvuhoone uude kohta.

FOTO: Mati Ehasalu

 

Narvas toodetud kasvuhoone sai püsti 2,5 tunniga

Anu Heinsalu-Diževski pere uus kasvuhoone sai üles pandud hilissügisel ja lumevabal talvel 2019. Triiphoone ise on toodetud Narvas ja selle mõõdud 3,5×9 m. «Juhtus hoopis nii, et kartused kokkupaneku aja suhtes osutusid asjatuks: Narva mehed, kes kasvuhoone kohale transportisid ja kokku monteerisid, olid professionaalid,» meenutas perenaine. Kasvuhoone mahalaadimisest kuni töömeeste ärasõiduni võttis aega täpselt 2,5 tundi!

Pärast seda tegi pereisa ise tuhaplokkidest vundamendi ja leiutas vihmaveekasutuse süsteemi. Rennid on vundamendile kinnitatud ja maasse kaevatud tünnid korralikult kaetud (ohutus+filter). Pumbates saab vee sisemistesse tünnidesse sooja ja kõik toimib, kinnitas Anu Heinsalu-Diževski. Kogu kujundus, põrandad ja teerajad on perenaise ideed, mille tegi teoks peremees.

 

 

 

Taaskasutusega kasvuhoone korda!

Jaana Ant Rakvere vallast Mädapea külast kirjutas, et soetas endale eelmisel aastal 10x4 meetrit kaarkasvuhoone. «Esimesel aastal läks kiireks ja ei jõudnud seest peenraääri korda teha, aga sellel aastal oli hea pikk kevad ja sai varakult ettevalmistusi tegema hakata. Esiteks pesin ma kasvuhoone rohelise seebi lahusega ja kasutasin pesemisel aknapesuks mõeldud švammiga harja, pärast lasin survepesuriga veel üle, sest metallkarkassi ja plastiku vahele oli igasuguseid surnud satikaid kogunenud. Enne pesemist arvasin, et mu kasvuhoone on puhas, sest alles aasta oli kasutusel, aga kui ikka švammiga üle tõmbasin jäi kasvuhoone kuidagi erksam,» sõnas ta.

Ant lisas, et talle meeldib väga igasuguseid taaskasutuslahendusi välja otsida ja kuna neil oli kogutud kunagiste vanade ahjude lõhkumisest telliseid, siis said nad need kasvuhoones peenarde piirdeks ära kasutada. «Aga keskmise piirde jaoks enam telliseid ei jätkunud, ostsin kõnniteede jaoks mõeldud äärekivid, mis on 1 meetri pikkused. Ma olen väga rahul, sest puit ikkagi aja jooksul mädaneb ja vajub ära, aga kivid püsivad igavesti ja on põhimõtteliselt hooldusvabad. Kuna elan paesel pinnal, siis vahekäigud teen arvatavasti paekividest, aga seda siis ehk järgmisel aastal, sest ka muud aiatööd on ootel,» kirjeldas ta.

Tomatitaimed on tal juba istutatud, aga katteloori kasutab ta kasvuhoones ka selleks, et taimed ei saaks päikesepõletust. 

 

 

Väike, aga tubli!

Heili Randmaa saatis meile pildid oma ema väikesest kasvuhoonest. «Ta alustas majandamist alles sel kevadel, aga unistas oma pisikesest kasvuhoonest juba ammu. Mõeldud, tehtud. Kaks kurki, kaks tomatit, kaks paprikat, kaks maasikaamplit, kaks tomatiamplit ja maitsetaimed – ideaalne nurgake hobiaednikule. Kõik on käe-jala juures, vahekäigus vaip ja peenras taimekasvatusmulla kotid,» kirjeldas ta.

 

 

 

Kasvuhoone hoiab vanemate pärandit

Teet Ehala Viljandist saatis meile pildid 1960. aastal valminud 6x3,5 m   kasvuhoonest. Sel kevadel läbis kasvuhoone uuenduse ehk n-ö kapremondi. «Vahetasin klaasi välja kihtplastikuga. Hetkel katsin vahekäigud peenravaibaga, aga tuleval kevadel plaanin midagit kindlamat, ilmselt puidust. Kunagisest kurgilavast sai kultuurmustika-, pohla- ja mustikapeenar,» kirjutas ta. Enda kohta ütleb Ehala, et on sundaednik. «Tahan säilitada vanemate pärandust ja nautida,» põhjendas ta väljendit.

Pooles kasvuhoones kasvatab ta viinamarju, teises on tomatid, kurgid ja veel on roosid.

 

 

Peenravaip hoiab kasvuhoone korras

Sirje Toodingu kasvuhoone maapind on üleni kaetud peenravaibaga ja ta on sellega väga rahul. «Umbrohtu ei ole, kastmisvesi imbub läbi, alati puhas ja korras,» kiidab ta. «Sügisel võtan katte üles, pesen ära, maa kaevan läbi ja kevadel läheb peenravaip jälle maha. Väga mugav!»

Sirje Toodingu kasvuhoone.

FOTO: Sirje Tooding

Kasvuhoone pakub kanadele varju

Ele Pärnpuu saatis meile omamoodi «enne» ja «pärast» pildid. Nimelt lähevad tal alati pärast hooaja lõppu kasvuhoonesse kanad ja on seal päeviti kuni uue taimehooaja alguseni. «Tänu neile on vahekäik kõvasti kõrgemaks siblitud ja sel kevadel uuendasin seda palju. 20 cm mulda, kive välja ja kivid asemele. Kivid (vahekäigu kivid – toim) olid mõeldud täiteks, äraviskamisele, aga minu silmis olid need liiga ilusad ja sobivad kasvuhoonesse imehästi,» kirjutas ta.

Ele Pärnpuu kasvuhoone vahekäik.

FOTO: Ele Pärnpuu

Ele Pärnpuu kasvuhoone vahekäik.

FOTO: Ele Pärnpuu

Vanametallist kujunes koduaia pärl

Rein Rätsepa kasvuhoone on hangitud 80ndate lõpus, kui metall ei maksnud midagi ja iga firma tahtis raha teenida. Algselt olid kasvuhoonel ka külgedel all tuulutusaknad ja taga oli teine uks. Nii ta seisis aastaid, klaasid mõradega ja aeda just ei kaunistanud. «Mõtlesime, kas tuunida või viia vanarauda? Lõikasima küljeaknad ja tagumise ukse välja, värvisime tsingitud karkassi mustaks, katusesse said automaatsed aknaavajad. Ülejäänu on juba kunst,» kirjeldas Rätsep. Kasvuhoone on kahelt tänavalt vaadeldav ja teda võib pidada koguni aiakujunduselemendiks.

Aiaomanik mõtleb ka lindude-loomade turvalisusele

Kasvuhoone, mille omanikuks Ingrid Rump, elab juba oma teist elu. «Uuena töötas vanemate suvilas Peedul pea 20 aastat, nüüd siis meie kodus umbes 10. aastat.»

Tegu on tüüpprojektiga, kus pinda umbes 20 ruutmeetrit, kasvuhoonel on 2 ust ja 2 laeakent. «Klaase saab küll tihti vahetada, sest tuuled ja külm lõhuvad, mõni trimmeri-tabamus ka,» lisab ta.

Põhiliselt kasvatab perenaine seal tomateid ja kurke, viinamari on juba 6–7 aastat  püsielanik. Käigutee on kasvuhoone keskel, selle ümber kasvuala.

«Korralik laudamuld sai alguses, nüüd väetame hobusesõnnikuga,» lisab ta ja täiendab, et kastmiseks on varutud kaks plasttünni ukse juurde, seal vesi soojeneb. «Kõik küsivad, milleks lauajupid tünnis? Lindude ja loomade turvalisuseks. Kui keegi peaks tünni kukkuma, ronib ikka välja. Ja praktika on näidanud, et see lahendus on super!»

Kuna hoonet kütab ainult päike, siis väga külmadel öödel paneb ta põrandale vanad küünlajupid põlema – seni pole külmakahjustusi olnud, kuigi väljas miinuskraadid.

Kasvuhoone kaitseb õieilu külma eest

Ain Karilaid saais meile mõned pildid enda kasvuhoonest, kus praegu jahedate ilmade eest varjul lilletaimed. «Sealne lilleilu ootab soojemaid ilmasid, et saaks lilled istutada peenrale ja amplid üles riputada. Senikaua hoian neid soojemas kohas,» lisas ta.

  • Ootame sellekevadisi pilte ja meenutusi läinud suvest aadressile maaelu@ajaleht.ee kuni 25. juunini.
  • Kõigi pildi- ja soovitustesaatjate vahel loosime välja Maa Elu vihmavarju ning Ehtsa talutoidu T-särgi ja korduvkasutatava poekoti Eestimaa Talupidajate Keskliidult.

Populaarne

Tagasi üles