Looduskalender ⟩ Siis kui linnud räägivad
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
11. mai 2020, 12:22
Palju on räägitud sellest, et praegu on hea kodus lilledega rääkida. Et selles pole midagi imelikku, kui inimesed seda teevad. Aga ohtlik olevat see, kui hakkad kuulma, kuidas lilled sulle vastu räägivad.
Tegelikult pole selles siiski midagi imelikku, kui nad vastavad, aga enamus inimesi ei oska seda lihtsalt kuulata või näha. Näiteks lehvitavad lilled sageli Sulle vastuseks õrnas tuulehoos. Aga lihtsam on rääkida lindudega, kukkuda vastu käole või rääkida kronksuva rongaga.
Väänkaela ufokogemus
Eelmisel laupäeval juhtus minuga maakoju jõudes selline lugu, et kohe, kui autost välja astusin, tuli isane must-kärbsenäpp ehk metstikk mulle hirmasa hädakisaga vastu, emane püüdis veel oma halli rinnaga tõrjuda pesakasti hõivama tulnud väänkaela. Sel väikesel pruunitähnilisel rähni meenutaval väänkaelal on kombeks endale pesitsuskohta otsides teiste lindude munad ja pesad välja visata. Hävitustöö on päris kole ja ta teeb tühjaks kõik lähikonna pesakastid. Tormasin siis käsi plaksutades kohale ja väänkael lendas ära Tammetsõõri taha. Ajasin mesindusrüü selga ja läksin uut mesilasperet tarru paigutama, kui taas tuli metstika mustavalgekirju isa appihüüdega. Jooksin ruttu täies kaitserüüs kohale, haarasin teepealt pika lati, et väänkael pesakastile koputades minema kihutada. Jääb veel mõelda, mida arvas minemalendav väänkael – et mis ufod siin õuel valges rüüs askeldavad. Igatahes järgmisel hommikul laulis isatikk rõõmsalt pesakasti juures oma kallimale aariaid.
Rohelised kardinad
Ja kuigi ilmajaam lubab meile kurjasid ilmasid ja lumelobjakat, siis jõudsid õitsema minna toomingad, kullerkupud ja piibelehed, mis muidu mai lõpus seda teevad. Ja rukkirääk on tagasi!
Kasemets õrnroheline ja kaselehed mündisuurused. Mets ei paista enam läbi, toomingavõsa on loonud rohelise kardina. Võilillemurud on kollased, ärge siis unustage neid suve jooksul niita, sest kõrges rohus võilill järgmisel aastal õisi ei anna. Lillemurude kirevus on üürike, me peame endale lihtsalt selgeks tegema, milliseid lilli armastame. Rohelised konnad alustasid oma mitu kuud kestvat laulu ja selges tiigivees on näha, kuidas tähnikvesilikud armurõõme naudivad.
Leheristipäeval tasub minna parki või metsa, seisatada, kuulata, kõnelda puude ja taimedega, küsida neilt nõu ja pidada plaani.
Aga kui külm meid taas tuppa sunnib, on järgnevatel neljapäevadel (ristipäevadel ei tohi maad niikuinii härida, sel neljapäeval – leheristipäeval rohulibletki murda, muidu tuleb suvel raskelt rohimist) hea võimalus piiluda looduses toimuvat Looduskalendri kaameratest.
Gennadi Skromnov ütleb, et sel aastal on võtmesõnaks kotkad – kalakotkastel on kaamerad kahes pesas mõlemas 3 muna, väike-konnakotkal on 1 muna ja suur-konnakotkal 2. Must-toonekure isandal Karl II on nüüd uus pruut, vana kaasa on kadunud, aga sel aastal ei pruugi neil järglasi tulla. Must-toonekure emandaid ongi vähe, Läti isane jäi sel aastal kaasata. Tihasel on pesas 10 muna ja koorumist võib oodata 18. mail. Hülgekaamera ette on pesa teinud kühmnokk-luik ja ilmselt saame sel aastal “inetuid pardipoegi” näha. Karukaamera ees tatsavad karud kahekaupa, pulmaaeg on tulemas siis, kui haavalehed puus. Jälgida tasub ka aasta linnu – tuttpüti kaamerat, kuhu kohe kolmas muna tulemas.
LASTELE
Ilmamäng: Karjasepasun
Karjastel on nüüd aeg loomi huntide ja karude eest valvama minna. Selleks on hea valmistada endale vägev karjasepasun. Lõika poolteise-meetri pikkune värske lepahalg, millel koor lahti ja kus pole oksakohti. Vea noaga halule spiraal, vahemaaga 10 cm. Haruta koorespiraal noaga aidates halu küljest lahti. Keeruta see ühest otsast laienevaks pasunaks. Puhu nagu pasunasse, huuled kitsalt koos. Sünnib vägev jorin. Proovi ka kooritud halgu hammastega kaapida, kevadine lepamähk oli vanasti lastele maitsev komm.