Hapuoblikamahl aitab peavalu vastu
7. mai 2020, 01:00
Hapu oblikas on kevadel aias esimesi, mis rohelisi lehti näitab.
Oblikas (Rumex) on tuultolmlejate rohttaimede perekond tatraliste sugukonnast, maailmas esindatud ligemale 200 liigiga. Eesti looduses kasvab 13 oblikaliiki.
Oblikatest tuntum on hapu oblikas (R. acetosa). Meie niitude tavaline asukas kasvab niiskematel kohtadel, teeääres ja põlluumbrohuna. Teine tuntud oblikas on kärnoblikas (R. crispus), mida leidub elamute ümbruses, teeääres, mererannal ja põllul umbrohuna.
Kärnoblikat kasutati laialt vanemas rahvameditsiinis.
Ettevaatust oblikhappega
Ravimina kasutatakse eeskätt hapu oblika lehti ja juuri. Rahvameditsiinis tarvitatakse oblikamahla sapieritust soodustava vahendina, seda võetakse kolm korda päevas supilusikatäis enne sööki. Kollatõve ja maksahaiguse vastu soovitatakse mahla koos veiniga, sama segu kergendab ka menstruatsiooni. Mahla võib peavalu korral sisse võtta või määrida meelekohtadele.
Oblikal on haavu parandav ja antiseptiline toime. Soovitatav kasutada avitaminoosi, pärakuverejooksu, värskete haavade ja angiini ravis. Hapu oblikas parandab söögiisu ja ergutab seedimist, puhastab verd ja on kerge lahtisti.
Ei tohi tarvitada neeruhaiguste, kõhulahtisuse ja podagra korral, sest sisaldab liigselt oblikhapet. Hapu oblika ülemäärane söömine võib põhjustada oblikhappesoolade ilmumist uriini ning tekitada neeru- ja põiekive. Kui oblikhape reageerib kaltsiumiga, moodustuvad taim- ja loomorganismides oblikhappe soolad, oksalaadid. Organismis võib tekkida kaltsiumipuudus või neerukivid. Ettevaatlik peab olema ka mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite korral.
Sügiseks võib vanemate lehtede oblikhappesisaldus tõusta, seega toiduks tuleb tarvitada nooremaid kevadisi lehti. Droogiks korjata õitseaja algul, seemneid nende valmides. Seemneid kasutatakse seedehäirete vastu ja usside väljutamiseks lastel. Kuivatatult võib valmistada teed, kuivatamine vähendab ka oblikhappesisaldust.
Teeks võtta 3 sl kuivatatud lehedroogi, valada peale pool liitrit keeva vett ja lasta paar tundi tõmmata. Teed kasutada külmetuse ja angiini korral kurgu loputamiseks ja kuristamiseks.
Kasvab ka aias
Aias kasvatatakse köögiviljana aedoblikat, spinatoblikat ja tömbilehist oblikat. Kultuuroblikate lehed on õrnemad ja neis leidub vähem happeid. Oblikad on mitmeaastased külmakindlad taimed, vaid väga külmal ja lumevaesel talvel võivad taimed kannatada saada.
Oblikas eelistab valgusrikast kasvukohta, aga lepib ka varjuga, kuid siis sisaldavad lehed rohkem oblikhapet ja nitraate. Ei talu kuivust ega liigniiskust. Ühel kohal soovitatakse kasvatada mitte üle paari aasta, sest siis langeb järsult nii lehtede kvaliteet kui ka saak.
Toiduks mitut moodi
Oblikaid paljundatakse tavaliselt seemnest. Seemned külvatakse kasvukohale varakevadel või suve teisel poolel. Seemned hakkavad idanema kohe pärastb lume sulamist.
Meeldivalt hapu maitse ja askorbiinhappe sisalduse tõttu eelistatakse haput oblikat tarvitada värskena. Samas võib seda konserveerida, soolata, kuivatada ja isegi suhkruhoidisena valmistada. Kasuta hapuoblikat kui maitsetaime, kuid proovi ka suppides, salatites ja pirukatäidistes.
Supikeetmisel võib kasutada pestud munakoort, mis sisaldab oblikhapet siduvat lubiainet, supi valmimisel saab selle eemaldada. Lihapuljongis keedetud supile lisatakse serveerimisel keedetud muna ja haput või rõõska koort. Ka piim ja koor muudavad oblikhappe inimorganismile ohutuks. Oblikalehti võib lisada kohupiimale, rohelistele salatitele, kastmetele ja suppidele. Noortest lehtedest valmistatakse oblikasalatit ja -suppi, hautatakse koos valge peakapsa või spinatiga.
Oblika-nõgesesupp
2 liitrit vett, 3 sl riisi või kruupe, 200 g noori kõrvenõgeselehti, 200 g oblikaid, 1 sl võid, 2 keedetud muna, 4 sl hapukoort, soola.
Keeda riis või kruubid soolaga maitsestatud vees pehmeks. Nõgesed ja oblikad nõruta hoolikalt, haki peeneks ja lisa supile. Lase veel kord keema, lisa või ja maitsesta lõplikult. Laualeandmisel pane supile hakitud mune ja hapukoort, soovi korral ka vorstiribasid.