Kiivitaja pesade kaitseks makstakse Saksamaal talunikele töödega viivitamise eest kompensatsiooni

maaelu.postimees.ee
Copy
Kiivitaja põllul.
Kiivitaja põllul. Foto: Kaja Kübar

Viimastel kümnenditel on teiste linnurühmadega võrreldes vähenenud kõige rohkem põllulindude arvukus, sealhulgas ka kiivitajal, ning põhjuseks peetakse intensiivistunud põllumajandust ja pesarüüstet. Näiteks Põhja-Saksamaal makstakse põllumehele kompensatsiooni kiivitaja pesadega põldudel töödega viivitamise eest.

Kiivitaja poeg.
Kiivitaja poeg. Foto: Karl Adami

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi kirjutab portaalis Linnuvaatleja, et Eestis on kiivitaja arvukus viimastel kümnenditel püsinud stabiilsena, kuid Kesk-Euroopas, kus on kümneid aastaid kaitsemeetmetega, näiteks tähistades pesi, et need traktorirataste all ei häviks, üritatud liigi pesitsusedukust suurendada, on arvukus siiski kahanemas. Kuni 1980. aastani oli kiivitaja kõikjal tavaline põllulind, kuid aastal 2015 kanti kiivitaja ohualtide liikide nimekirja.

Hollandi (ja osalisel ka Põhja-Saksamaa) kiivitajate pesitsus- ja demograafilisi andmeid uurides selgitati, kas senine liigikaitse on piisav ning millised tegurid on arvukuse vähenemise põhjuseks. Kahe aastakümne (1995–2015) 213 797 kiivitaja pesa ning 28 000 poja ja vanalinnu ellujäämuse andmetest selgus, et viimase kümne aastaga on Hollandi kiivitajate asurkond kahanenud 32% (Põhja-Saksamaal 34%). Kogu uuritud perioodil on aga Hollandis kiivitajate arvukus kahanenud poole võrra (53%); seejuures on kahanemine olnud pidev, suuremate kõikumisteta.

See aga ei tähenda, et pesade kaitsmine on asjatu, kuna just põllumasinate tõttu hukkub suurem osa pesi (koorumisedukus 44%, poja ellujäämistõenäosus 18%).

Põhja-Saksamaal makstakse põllumehele kompensatsiooniks 350 eurot kiivitaja pesadega põldudel töödega viivitamise eest.

Põhja-Saksamaal makstakse põllumehele kompensatsiooniks 350 eurot kiivitaja pesadega põldudel töödega viivitamise eest, kuid tuleb silmas pidada, et pesade kaitsmine masinate eest ei vähenda nende rüüstamist ega paranda keskkonnatingimusi. Näiteks kui kiivitajapoegadel puudub varjumiseks sobilik taimestik, on nad kerge saak kiskjatele.

Loe pikemalt Linnuvaatlejast

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles