Looduskalender ⟩ Karud ei taha 2+2 reeglite rikkumist
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
4. mai 2020, 12:30
/nginx/o/2020/05/04/13083146t1hd770.jpg)
Alõtšahekk mu arvutilaua akna taga on nüüd täies õievahus. Lõhn, millesse see valge õiepulm me aia mähib, lehvib tuuleiilidena tuppa.
Aga esimesed õied puistavad juba kroonlehti, seesama tuuleiil paneb ploomid õielund sadama. Aga nende vahel on toomingas mähkunud tuliroheliseks, justkui roheline leek on taeva poole kumamas. Ja ma tean, et lähemalt vaadates on see roheline pikkadeks õiekobarateks veninud, veel ei ole ma käinud lugemas, kas tänavu on õisi kobaras paaris arv, mis toob õnneliku aasta või paaritu arv. Aga Soomaalt annab Aivar Ruukel teada, et toomingate esimesed õied on lahti. Tartus aga teeb lõhnailma ka vahtra õiekuld ja paplite punased urvaküünlad koos paplivaigust nõretavate lehetriipsudega. Peenra peal lõhnavad võõrasemad ja tuhanded pisikesed valged-roosad-lillad kiviktaimlaõied. Lõhnapulm ja lõhnahurm.
Linnumunade loomise päevad
Aga selles lõhnameres on peidus ka lindude pulmapäevad. Harakad on alõtšade otsas pesakubu valmis saanud ja isaslind tuleb uhkelt tiibu saputades põõsast välja peale emasekaisutust. Esimene muna peaks pesas juba olema või kohe tulema. Ja kuigi rästad ja kuldnokad on hakanud oma vastkoorunud poegade sinakaid lapsepõlvekodasid igale poole poetama, on suuremal osal lindudel praegu just munemine käsil. Nii võib näha toonekurgede pesades aegajalt üksteisel kukilistumisi ja pärast rõõmsat nokaplagistust. Tiigil surub läikivrohelise peaga isasinikael pisema ja pruuni emapardikese sugutegemise ajal ikka väga sügavale vee alla.
Kütiorus on mu suitsusaunas porride pesa valmis ja et käib selle hoogne valgema ja pehmema materjaliga vooderdamine, siis on ka neil peatselt munad pesas.
Kägu, pääsuke ja ööbik
Aga eelmise nädala lõpul tulid nii käesooja kandja kägu, kui ka päevasooja pakkuv pääsuke. Kaevasin parasjagu oapeenart, kui kudli-kadli-midli-madli-seletav suitsupääsuke rõõmsalt üle mu pea lendas. Ma nägin, kuidas ta otsekui naeratas ja hõiskas mulle, et olen tagasi! Käo tulemine oli sootuks teistsugune, käin linnas õhtuti Raadi järvel oma kanaga rääkimas – vesikanaga, lauguga. Aga 1. mai õhtul lauku ei olnud, oli ainult kohutav linavästrike kisa. Ja nad ajasid taga üht halli, triibukõhulist tegelast. Käoke poenud veel nokkagi lahti saanud, kui vihane parv tal kannul. Aga eks linavästrikurahval ole ka õigus protestida. Ahjaa, ööbik tuli ka. Täiskuu öödes on nüüdsest alates tema laulu kosta.
Kevadisel nigulapäeval pandi sibulad maha, siis ei kasvanud need putke ja ei läinud ussitama.
Puskivad sokukesed
Põldudel käib lisaks hanedele ka jänesetrall. Veel on neid üle tärkava roheluse näha, aga peatselt on näha vaid jänesejooksu pikki kõrvu ja siinseal ka koovitajate pikkasid nokkasid ja siis kaob seegi rohtu. Kaja Kübar annab Pärnumaalt teada, et metskitsed lippavad praegu nagu segased ringi, sokukesed ja need, kel suurt kõhtu ei ole. Sokkude karvased sarved on pikaks kasvanud ja ei häbeneta ka piire rikkuvaid teisi sarvekandjaid poksimisega eemale peletada. Perekonniti liiguvad praegu ringi ka karud, inimene peaks ka siin arvestama, et mõmmid ei taha 2+2 reeglite rikkumist, ärge minge neid jälitama. Koroonareeglitest ei pea kinni sääsed, juba on neid lähestiku kolm ja neli ja terve suur parv.
LASTELE
Ilmamäng: Võilillekett
Võililled on nüüd õitsemas ja nendega saab teha igasugu asju. Vaadata kurgu alt, kui palju võid oled aasta jooksul söönud. Punuda pärgi ja teha kruss-juukselisi nukkusid. Mängida võilillenupusõda ja joristada võilillepilli. Aga üks vana mäng on veel. Võilillevarred ühendatakse ketiks, pannes varre peenema otsa jämedama toruotsa sisse. Võib võistelda, kes punub teatud aja jooksul pikema keti. Aga armunud võivad ka üksteisele käevõru punuda.