Looduskalender ⟩ Taevataat on kulupõlengutele piiri pannud

Eelmisel nädalavahetusel kinkis loodus lõkketegemiseks sobiva hetke. Vihma ja rahet sadas hoogudena ja tuul oli mõõdukas. Foto: Kristel Vilbaste

Jüripäevaeelne aeg on alati muutuste aeg. Taevataat keerab tänavu ilmanuppu päikesest väikesesse vihmahoogu ikka üliväledalt. Aga see vihmasegune ilm on sel aasta piiri pannud tavapärastele kulupõlengutele. 

Teate ju küll seda tunnet, kui kodumaja taga jäi heinamaa eelmisel aastal niitmata, et paneks kiiresti tule otsa, teen kiiresti ära. Paraku on nii, et kulutuld ei suuda meist keegi ohjata. Pisikesest leegist, mis külmal ajal süüdatud, saab hetkega lõõmav väli. Õuekülmus ja tulesoojus tekitavad ise tuulehoo, mis leegid laiali kannavad. Nii et jätke tikud parem tasku.

Oma maakodus pole ma saanud tavaliselt kevadel aias isegi oksi põletada, sest ümberringi on kuivad heinamaad. Lume minekust kuivkõleda ajani on vaid hetk, mida ei taba.

Lõkkenõidus

Aga eelmisel nädalavahetusel kinkis loodus just sellise hetke. Vihma ja rahet sadas hoogudena ja tuul oli mõõdukas. Ja need tunnid vanade tormis murdunud põlispuude latvade teelesaatmisel olid erilised. Soe oksi limpsiv tuli, lapse toodud kruusitäis kuuma piparmünditeed ja rästaste laulukontsert, suutsid mind terveks päevaks panna unustama koroonakriisi. Aga üks hetk oli eriline.

Istusin lõkke ääres, süsimust rahepilv keerutas end lõkke valge suitsu kohal kokku. Ja äkki tunnen kellegi kohalolu. Ja siis näen, kuidas üle mu pea tiirutab suur lind – sulissõrmed pikalt harali, pikk nokk sihiks ees ja kõikide teiste lindude vakatamine. Toonekurg! Ei, mitte see meiekandi must-toonekurg Valdur, kes nime saanud siinsamas tegutsenud kunstnik Valdur Ohaka järgi. Vaid valge-toonekurg – lapsetooja. Siinkandis veel haruldasem külaline. Ja kure seljataga algav pärlitemäng – rahehoog hüplemas tiigipinnal – see ei ole selline vaikne sahin, vaid helisev pärlimuusika. Sadade pärlite vettekukkumise heli. Ja sama kiiresti, kui kadus kurg, kaob ka see pärlimäng. Rahelaulu järel alustab aga tiigi teisel kaldal punarind – heites sama helisevaid pärle “klaaspeeglile”. Ahjaa, koju sõites nägin, et vanaperemehe surma järel tühjaksjäänud naabertallu on tulnud elu, õuepeal jookseb trobikond last.

Kevadine seahernes puhkeb kohe õide. Foto: Kristel Vilbaste

Lehelinnu lauluhoog

Kurtsin vennale, et polnud eelmise nädala jooksul kuulnud lehelinde, aga kohe Võrumaal nad pühapäeval mulle metsas vastu hõikasid, nii väike-lehelinnu silksolk, kui ka salu-lehelinnu vidin. Ja talvike ei suuda enam hetkegi vait olla ja meelitab aina piiriületamisele - “Siit-siit-saab-Riiga!” Kivitäks ja mustlepalind on linnas nüüd igapäevased laulumeistrid. Ja suurnokad nagistavad oma hiigelsuurte nokkadega eelmise aasta ploomikive. Raadi mõisa tiigil kääksuvad laugud ja naerukajakad otsivad oma kolooniale paika. Sõtkaste lennuvilin paneb muudkui pead pöörama. Kohe-kohe peaks kohale jõudma kägu – hoidke nüüd kõrvad lahti.

Toomingaroheline metsaalune

Taimerahvas ei saa ega saa hoogu sisse. Küll on nüüd kõikide puude pungad pakatanud. Kask ei ole veel hiirekõrvul ja urvadki alles kivikõvad, aga toominga alusvõsa on nüüd nähtavaks saanud igas alusmetsas.

Nurmenukud on oma kullast võtmed niidule laiali pillanud. Foto: Kristel Vilbaste

Sel toomingarohelisel pole vaid kõrvad peas, aga juba on ka puhkemata õiekobar näha. Esimesed põdrakanepivõrsed ootavad ärasöömist ja nurmenukud on oma kullast võtmed niidule laiali pillanud. Neilpäevil puhkevad ploomide ja pirnide õied.

Kes enne jüripäeva maast vanarauda leiab või lennus sitikat näeb, see on aasta läbi terve. Halliste

Kaseurbadega saab aga jüripäeval, 23. aprillil ka üht nõidust toimetada – vanarahvas teab, et kui enne koitu 9 kaseurba võtta, neid 9 päeva pahema käe kaenla all kanda ja siis tuhaks hõõruda, siis selle tuhaga saab panna teist inimest enda järel käima.

Ja veel – jüritule tegemine käib ikka jüripäeva laupäeval, 22. aprillil, nii nagu jaanituld tehakse jaanilaupäeval.

LASTELE

Ilmamäng: Kivikorv

Lageda platsi keskele pannakse vana korv või ämber, mõõdetakse vastavalt mängijate vanusele välja viskepaik, näiteks 10 sammu. Kordamööda hakatakse kive kivikorvi viskama. Visatakse nii vasaku kui parema käega, kükitades, ühel jalal, kahe käega, üle pea, pimesi ja nii nagu kokku lepitakse. Peetakse punktiarvestust tabamiste kohta.