Liigirikas ürdiaed toetab tervist
Hoolimata tervishoiukriisist käib loodus ikka oma ringi ja kevad on käes. Kuna oleme kodusemad, on aega midagi enda tervise heaks ära teha.
Kui krundil on metsaäär, kraavi-, jõe- või allikakallas, tasub sinna istutada karulauku. Seemned tuleb panna maha sügisel või juulis, et need saaksid niiskust ja talvel läbi külmuda. Kergem on hankida istik ja istutada see niiskesse huumusrikkasse mulda, lehtpuu või põõsaste alla, kus lehti ei riisuta ja sageli muru ei niideta. Ainult kase, okas- ja elupuudealune pinnas ei sobi. Karulauk tahab hästi huumusrikast mulda ja suvel rohu sees olla, talvel sobib puude lehekate.
Vett läbilaskvasse kergemasse mulda sobivad meliss, aedmonarda – mõlemad armastavad osalise varjuga kasvukohta. Kuna juured on maapinna lähedal, võib kuival ajal kasutada muru- või lehemultši.
Kiviktaimla sobib aedsalveile, sellele meeldib osaline vari ning kivid hoiavad niiskust ja sooja. Olen tähele pannud, et kiviktaimlas need ka talvituvad paremini.
Kui rohida ei viitsi, kasuta multši
Aedsalvei, aedmonarda ja meliss sobivad viirushaiguste vastu, salvei aitab kurgupõletiku ja üleminekueas higistamishoogude korral. Monarda ja meliss lõõgastavad silelihaste valusid, ka menstruatsioonivalu ja südamepiirkonna valu.
Vähenõudlikud on iisop, aed-piparrohi ja lavendel, need kasvavad nii kiviktaimlas kui ka liivasel pinnal. Kui rohida ei viitsi, võib kasutada puukooremultši ja kive. Kui tahad, et taimed paljuneksid, ei tasu kasutada välkkõblast, sest nii lõikad noored seemnest võrsunud taimed läbi.
Iisop on parim rohi köhale, kurgupõletikule, palavikule, aitab üleminekueas higistamishoogude vastu, alandab palavikku ja hävitab viiruseid. Sobib maitseaineks lihale, ubadele.
Lavendel on rahustav, kasutatakse lõhnravis, vannides, välispidiselt salvides, on kooriva (jalasalvid) ja valuvaigistava toimega (selja- ja liigesesalvid). Õitseb juuni lõpust augustini.
Piparrohtu saab kasutada pipra asemel, sobib seentele ja lihale. Õitseb juulist sügiseni.
Harilik pune kasvab looduses lubjastel pindadel, kadakate vahel, päikese käes ja poolvarjus. Õitseb juulis. Armastab kive, eriti paekivi. Kasutada saab rahustavates, seedimist soodustavates ja silelihaseid lõõgastavates teedes ning maitseainena lihatoitudes ja pitsas.
Mündid armastavad vett läbilaskvat mulda, neid on erinevaid. Paljundamine käib vanade põõsaste jagamise teel. Iga kolme aasta järel tuleks põõsas välja kaevata ja jagada kolmeks-neljaks osaks. Nii saad paljundada münti, monardat, melissi, iisopit, punet, lavendlit, aedsalveid, piparrohtu. Üheaastased taimed võib külvata peenrasse või kiviktaimlasse juba maikuus.
Petersellile sobib kergem huumusrikas muld, külvata võib seemnetest kevadel. Petersell on tuntud rauarikas maitsetaim, parandab neerude tööd. Sisaldab östrogeeni ja on kasulik üleminekueas. Peterselliveega loputatakse nägu, et saada ilus valge nahk.
Maapirn on delikatess
Saialill on vähenõudlik, võib külvata ka alale, mida tahad näiteks naadist ja orasheinast puhtaks saada. Kasvades lämmatab kõik umbrohud. Saialilleteed kasutatakse maksa, kurgu ja muude põletike korral, õitest ja lehtedest saab salve naha ja haavade raviks.
Rukkilill on vähenõudlik, õisi kasutatakse silmakompressiks, neerude töö parandamiseks, toidu kaunistamiseks.
Basiilikutaimed tuleks ette kasvatada, basiilik on külmaõrn ega talu liigniiskust ja külma udu. Juuni keskpaigast hilissuveni võib kasvada õues, hiljem kasvuhoones või verandal. Meil on need kiviktaimlas ja heki ääres taimekastis vastu lõunapäikest olnud õues kuni oktoobrini. Sügisel võib panna katte või plastseina kaitseks udude eest. Basiilik sobib lihale, pitsale, juustule, tomatile. Ergutab seedimist, vähendab spasme, krampe, peavalu, unetust ja närvilisust.
Kõrgeks kasvavad kassinaerid, alteed, kõrge vägihein (meil tuntud kui üheksavägilane) – neid võib kasutada aia ääres hekina või omaette platsil. Kõik on head köha vastu, väljutavad hingamisteedest lima ja pehmendavad valutavat kurku. Õitsevad juulist septembrini. Roosad kassinaerid on püsikud, lillad kassinaerid tuleb iga aasta ette kasvatada või maikuus külvata.
Kõrge vägihein on kaheaastane ja külvab end ise, tuleb lihtsalt taimeke üles leida, kuhu tuul seemned viinud on, ja varakevadel ümber istutada.
Kõrgeks kasvab ka maapirn, mis õitseb septembris, andes sügisele kollast värvi. Oktoobris valmivad mugulad on delikatess, mis sobivad nii krõpsudeks kuivatada kui ka toorelt salati ja supi sisse. Soodustab kasulike bakterite kasvu soolestikus. Kuumtöödelduna muutuvad magusaks, aga ei tõsta veresuhkrut, seega sobiv toit diabeetikule.