Looduskalender ⟩ Pesaehitusaeg ehk Kuldsete numbritega pangakaarti ei maksa aknalauale unustada

Harakas

FOTO: Elmo Riig / Sakala

​Nüüd on meil palju rohkem aega aknavaatlusteks. Uurimiseks, millised imekaunid pilved üle taeva purjetavad ja kuidas kasvab õhtu-õhtult kuusirp ja kuidas mingid nähtamatud tähekesed taevavõlvil üksteise võidu kihutavad, nagu pühapäeva õhtul.

Aga ka seda, kuidas tormituul toob linna kohale kajakaid, isegi suuri hõbekajakaid. Saab vaadata, kuhu poole purjetab järgmine haneparv ja kas nende seas on ka teistsuguse lennukontuuriga tegelasi – laglesid ja luiki.

Kuldnoka veidrad laulud

Ja kel maja küljes või õuekase otsas kuldnoka pesakast, need teavad, tagasi on ka kuldnokamamma. Veel ei ole ta asunud munema, kuigi pesast on välja visatud mullused mädamunad ja muu karvasem sodi. Kahekesi lösutatakse kas puu otsas või katuseharjal.

Isaskuldnokk võtab üles viisikatke, mis meie aia kuldnokal tänavu laulurästalaulune, ju on nad koos lõunamaalt siiapoole rännanud. Kuulake õues, mis häält teeb teie kuldnokk, on see autolukustamise klikk või kuke kiremine? Kuldnokad on suurepärased jäljendajad.

Haraka ehitustööd

Aga kui veel nädalapäevad tagasi vedasid mu alõtšahekist pesapalke varesed, siis nüüd on pesaehituse ette võtnud harakad, oks-oksa järel tihendatakse seda varupesa, kus mitu aastat pole elatud. Haokubu katus on juba nii tihe, et läbi enam ei paista.

Paar aastat tagasi murdus peapesa tüvi ja allatulnud pesa lahti harutades nägin, kui hoolikalt on see ka seestpoolt saviga vooderdatud. Kullakambrit tookord ei leidnud, aga tõenäoliselt tuleb nüüd taas olla ettevaatlik läikivate asjade õueunustamisega. Üks tuttav ütles, et kuldsete numbritega pangakaarti ei maksa nüüd lahtise aknaga lauale unustada.

Esmaspäeva hommikul oli üks harakas käinud oma pesasse lambavilla hankimas ka mu tütre lambalaudas, väimees oli vastu akent pekselnud haraka kinni püüdnud ja lapselapsele enne lahtilaskmist näidanud, väikemees seletas terve hommiku, milline must ja valge harakas välja nägi, kasulik õuesõppetund korraga olemas.

Ah jaa, kuulsin nüüd oma kõrvaga ka metsvinti laulmas ja linavästrikku silpsumas, mustlepalindki tundus noote üles võtvat, metsaservast kostab aegajalt kaelustuvi huhuutamist. Ja valge-toonekurgedel on kohati neli punast jalga ja kaks pikka nokka pesal.

Punalutikate pulmatrall.

FOTO: Kristel Vilbaste

Puruvanade uued kostüümid

Aga toonekure nokavahele mahtuvaid konnasid on veel vähevõitu, ehk siinseal. Pigem napsavad nad ära veel veidi unisena ringiaskeldavad rästikud ja nastikud ja ehk ka mõne triitoni.

Kopsurohi on täisõitsengus.

FOTO: Kristel Vilbaste

Just triitoneid või vesilikke ma nädalavahetusel maal tiigist leida püüdsin, aga avastasin hoopis kõikjal ringiaskeldavad puruvanad, kel ilus värske rohelise-pruunikirju kõrtest kookon seljas. Tiigi veepind on täis hundinuiavilla, nagu oleks vesi hallitama läinud ja aegajalt viksatab vees kaldataimede vahel mõni ujur.

Kõige eredam putukaelamus oli aga punalutikate sagimine ja pulmamäng. Need punase-mustakirjud anarhistivärvides kandilised putukad on praegu pärnade all tagumikkusid pidi koos. Pärnaseemned on nende toiduks.

Konnakapsa kollane õis

Taimeilm tegi möödunud nädala soojaga tugeva arenguhüppe, aga nüüd lõdisevad kõik rohelised taas üsna punaseks tõmbununa külma käes. Õie jõudis avada varsakabi ja valge ülane, metsas palu-karukell ja kuldtähed.

Sarapuu mu maakodus on täis punaseid emasõietutte, mis kurvalt otsast mustaks tõmbuvad, isasurbade varajane tolm on lennanud olematusesse juba mitme nädala eest.

Pajud hakkavad tasapisi õitsema ja toominga pungad on veninud juba roheliseks. Naati ja nõgest on nüüd maitsnud juba vist igaüks.

Käisin ka nurmenukupaika vaatamas, õiekollast juba paistab nupus, aga väikesed lehed on veel väga mõrudad.

Populaarne

Tagasi üles
Back