Välismaist piima ja liha Eesti toidu pähe müüa enam ei saa

Eraladustamistoetus on mõeldud piima ja piimatoodete (lõssipulber, või ja juust) ning lihatoodete (veiseliha, lamba- ja kitseliha) turu stabiliseerimiseks. Foto: Margus Ansu

Vahel võib toidu müügipakendil näha sõnu ja sümboleid, mis viitaksid justkui koostisosade päritolule, kuigi tegelikult võivad need töödeldud toidu puhul näidata vaid valmistamise kohta ega pruugi omada seost toote põhikoostisosa päritoluga.

Selliste eksitavate juhtude reguleerimiseks võttis Euroopa Komisjon 2018. a vastu määruse (EL) nr 2018/775. Määruse kohaselt on alates selle aasta 1. aprillist nõutav toidu põhikoostisosa päritolu märkimine juhul, kui selle märkimata jätmine võib tarbijaid tegeliku päritolu määramisel eksitada. Päritolumärgistuse määruse kohta kirjutab Maablogis maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Külli Johanson.

Päritolule viidatakse sageli kohaviidetega toote nimetuses, kuid päritoluviiteks võivad olla ka toidu pakendil esitatud pildid, nt riigilipud või -kaardid. Näiteks, kas Ahja juustu ja Pühajärve täissuitsuvorsti puhul eeldaksite toorainena vastavalt Eesti piima ja Eesti liha?

Kui need tooted ei ole valmistatud Eesti päritolu põhitoorainest, siis peab edaspidi tarbijatele sellest teada andma. Kui nende toodete valmistamisel kasutatakse Eestist pärit põhitoorainet, siis eksitamist ei toimu ja nimetuse lähedal ei ole vaja lisateavet esitada.

Kui need tooted ei ole valmistatud Eesti päritolu põhitoorainest, siis peab edaspidi tarbijatele sellest teada andma.

Kuna tegemist on Euroopa Liidu määrusega, siis kehtivad samad nõuded iga liikmesriigi toote puhul, nt kui Itaalia maakaardi kontuur koos lipuvärvidega on Itaalias valmistatud pasta müügipakendil või Prantsusmaa piirkonna nimetus on juustu märgistusel.

Seega reguleeritakse määrusega olukord, kus tootja võib tarbijat päritoluviitega eksitada.

Võtame selgituseks veel ühe näite. Toode „Eesti juust“ on enamiku eestimaalaste jaoks nii Eestis valmistatud kui ka Eesti piimast saadud toode. Kui selline toode ei ole saadud Eesti piimast, siis peab märkima päritoluviitega „Eesti“ samasse vaatevälja piima päritoluriigi või lähtekoha või andma märgistusel teada, et piim ei ole pärit Eestist. Kui juustu tootmiseks tarnitakse piima nii Eestist kui ka Lätist, siis võib ettevõtja esitada märgistusel piima päritolumaana ka mõlemad riigid.

• Põhikoostisosa päritoluteavet võib määruse kohaselt anda ka lähtekoha täpsusega. Selle terminiga mõeldakse riigist väiksemat või suuremat piirkonda, nt Saaremaa või Euroopa Liit ehk EL.
• Kuigi uued nõuded hakkavad kehtima 1. aprillist, võivad lähtuvalt üleminekusätetest ja mõnede toodete pikast säilimisajast olla veel paar aastat müügil toidud, mille märgistusel ei anta teavet põhikoostisosa päritolu kohta.