Kasemahl aitab kevadväsimust seljatada

Toivo Niiberg
, psühholoog
Copy
Kasemahla kogumiseks pole vajagi tüvesse auku puurida, võib teha lõike oksale ja selle otsa plastpudeli siduda.
Kasemahla kogumiseks pole vajagi tüvesse auku puurida, võib teha lõike oksale ja selle otsa plastpudeli siduda. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Vanasti usuti, et kasemahlas peitub maagiline vägi, mis aitab 101 tõve vastu ja noorendab joojat.

Mahlajooks algab hetkest, mil juured mullast juba vett kätte saavad ja vedelik koos selles lahustunud ühenditega hakkab mööda puutüve puhkevate pungadeni liikuma. Varuks kogutud süsivesikud lagunevad järk-järgult ja nii suhkrustubki mullast imetud vesi oma teel puutüves. Kõige lihtsam on mahlajooksu algusaega märgata hetkest, kui ­oksa murdekohale ilmub läbipaistev kasvav tilgake.

Biokeemiliselt sisaldab kasemahl suhkruid: ksüloosi, glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi. Tõsi, suhkrute sisaldus on tühine, 0,5–0,8 %. Lisaks sisaldab kasemahl vitamiine (C, PP ja karoteen), taimseid hormoone, saponiine, orgaanilisi happeid, valku, rauda ja lõhnaineid. Orgaanilistest ühenditest on tähtsal kohal orgaanilised happed, eriti õunhape. Mineraalelementidest on kasemahlas ohtralt kaaliumi, mõnevõrra vähem kaltsiumi ja magneesiumi, jälgedena ka rauda ja vaske. Kõikide nende ühendite osakaal kasemahlas on siiski imeväike, sest mahla kuivainesisaldus ületab harva ühe protsendi.

On leitud, et kasemahl aitab lahustada fosfaat- ja karbonaatsooladest tekkinud kivisid, ergutab neerusid, aitab organismist eemaldada liigseid soolasid. Seetõttu soovitatakse värsket kasemahla sapi- ja kusepõiekivitõve korral. Kasemahl kiirendab ainevahetust. Kevadel tasub kasemahlaga teha mahlakuure reuma, podagra ja lihasepinge korral. Samuti parandab kasemahl vereloomet ja võitleb peavaluga. Ravikuuriks juua kasemahla enne sööki üks klaasitäis korraga, kaks kuni kolm korda päevas. Kuur kestab kuu kuni poolteist.

Kuna mahl õhu käes ei seisa, saab seda kodus hapendada. Mahlale lisatakse pisut vett, rukkileivakoorikuid, rosinaid, mustasõstravarsi, köömneid – iga perenaine oma maitse järgi. Looduslikuks konservandiks sobivad ka tammekooretükid. Käärimine kestab 2–3 päevast nädalani, seejärel villitakse.

Kääritatud kasemahla on peetud palavikualandajaks ja üheks parimaks diureetikumiks (vee väljutajaks), mida soovitatakse just reumaatiliste probleemide korral (artriit, osteoartriit, podagra).

Kasemahla kogumiseks puurige puutüve sisse minimaalne auk, millest saab mahla anumasse juhtida plastvooliku, metallist või puidust tila abil. Auku on kõige lihtsam puurida trelliga. Piisab pliiatsijämedusest august. Üle 30millimeetrise läbimõõduga auk kahjustab puud, sest auk ei pruugi korralikult kinni kasvada ja paranemata vigastuste kaudu hiilivad puu sisse seenhaigused.

Kuid mahla saab ka puutüve vigastamata, pannes selle jooksma oksast. Selleks tuleb teha oksale lõige ja siduda plastpudel oksa külge nii, et mahl koguneks otse pudelisse. Pudeliks tasub valida liitrine või pooleteiseliitrine, sest suurema pudeli raskuse all võib oks murduda. Õige läbimõõduga oks on selline, mis lahedalt pudelisuust sisse mahub. Üks keskmine kasepuu võib anda kuni neli ämbritäit mahla kevade jooksul.

Tehke kasemahla baasil morssi, lisades punasesõstra- või mustasõstra-, jõhvika- või õunamahla. Maitsestage jooki suhkru, meega või loodusliku vahtrasiirupiga, mida saab nüüd suurematest poekettidest osta. Kõige parem kasemahla magustaja on kasesuhkur ehk ksüloos, ka ksülitool. Kasemahla on omal ajal kasutatud isegi emapiima asendajana. Kääritades kasemahla meega, valmib kaugete esivanemate lemmikjook – mõdu.

Külmikus säilib värske kasemahl kaks-kolm päeva, aga toatemperatuuril hakkab juba ühe ööpäeva jooksul käärima.

Kasemahl sobib ka ilutooteks. Rahvapärimus pajatab, et naistele, kes enne jüripäeva ­kasemahlaga nägu pesid, ei hakanud päike peale ega tulnud tedretähne. Usuti, et kasemahlavannid kindlustavad tütarlapsele heleda nahajume. Šampoonile lisatud kasemahl soodustab juuksekasvu, muudab juuksed tugevamaks ja takistab kõõma teket. Kasemahlaga loputatud kiharad muutuvad siidiseks.

RETSEPTID

Hapendatud kasemahl

Võta 1 liitri mahla kohta 1–2 tl suhkrut, 6–8 rosinat või üks neljaks tükiks lõigutud kuivatatud viigimari. Kurna värske mahl ja vala hoolikalt pestud pudelitesse või purkidesse. Korgi pudelid või kaaneta purgid õhukindlalt ja vii hoiukohta, kus temperatuur püsib 10–15 °C juures. Mahl hakkab aeglaselt käärima ja 4–6 nädala möödudes on sel meeldiv hapu maitse. Mahl on selge, ainult pudeli põhjal on veidi valget sadet. Pudeli avamisel eraldub vedelikust kergelt süsihappegaasi. Nii säilitatud mahl on suvel parim karastusjook. Kuigi kõige tervislikum on suhkruta mahl, eelistatakse lisada suhkrut ja rosinaid, et saada tugevamalt kihisevat jooki.

Kasemahlast vahuvein ehk laste šampanja

Selleks on hea kasutada šampusepudeleid ja nende korke. Aseta iga pudeli põhja 3–4 rosinat. Vala pudel n-ö kurguauguni kasemahla täis, sulge ja traadista. Lase pudelitel 1–2 päeva soojas toas seista, seejärel vii need keldrisse ja aseta külili riiulile. Lase üks kuu seista ja jaanipäevaks ongi mõnus karastusjook valmis. Seda jooki võivad ka lapsed julgelt tarbida. Pudelid peavad olema väga puhtad, et ei tekiks hallitust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles