LOODUSKALENDER ⟩ Kevad tuleb reedel

Taimeriik pakub ka praegu juba palju ravimeid. Karulaugud ahvatlevad end korjama - need on kõike maitsvamad värskelt süües. Foto: Kristel Vilbaste

Kui teisipäeval autoga läbi Eesti tuhisesin, siis esmalt sattusin sombusesse sügisesse, siis Kesk-Eestis lumisesse talve ja Tallinnas hoopiski päikesepaistelisse tolmusesse kevadesse. Aga nüüd see kevad algab tõesti, reedel kell 5.50.

Nädalavahetusel oli Eestimaa matkaradadel vist rohkem inimesi kui kunagi varem. Ja see on halva asja juures kõige parem asi. Tore on näha, kuidas laudteed mööda liigub noor isa kolme põlvepikkuse päkapikuga, kes kui oreliviled pikkuse järjekorras, küllap on nende ema kusagil haiglas inimesi abistamas.

Ja tuleb abielupaar, kellel mõlemal pisike loodushuviline kukil. Tuul on külm, aga ülelendavate lõokeste triller, kaagatavad haned ja metsarajal kohatud orav teeb matkajate meeled rõõmsaks.

Öös on asju

Aga need, kel pole oma autot ja peavad linnas karantiinis olema, tasub õhtuhämaruses vanemate puudega parki minna, seal võib kuulda öiste huikajate – kodukakkude hõikeid. Ja hämaruse viimasel hetkel võib linnaaedades kuulda valjult itsitamas musträstast.

Selgetel öödel saab üles otsida kõik pünevad tähtkujud, mida meil muidu aega vaadata ei ole. Puud on tuledesäras oma võradega nii eriskummalised, et neid saab pärast kodus järgi joonistada. Linnaservas päeval jalutades saab koju kaasa tuua peotäie kevadet – pajutibudel on juba õrnalt kumavat punast näha, aga kollaste isasurbade jaoks on veel vara. Põldudel on nüüd hüüdmas ka sookurepaarid, rabaservas võib kuulda tedremängu mulinat.

Kui kevadisel pööripäeval puhub tuul põhjast, tuleb külm kevade.

Looduskalender.ee põnevad kaamerad

Tuul on tõesti külm ja üle paari tunni pole praegu ilma tööd tegemata väljas olla, kui niigi pikalt. Kõige tähsam õuesõppe reegel kehtib ka nüüd – sa ei õpi midagi, kui sul on külm, oled märg või näljane. Aga kordamööda võibki käia õues ja siis jälle Looduskalender.ee kaamerate ees. Neist kaameratest saab tundma õppida uusi kevadmärke ja neid siis järgmisel retkel õues otsida.

Põnevaid kaameraid on praegu mitmeid.

Kaljukotka pesakaamera pesas on praegu kaks muna, need ilmusid neljapäevase vahega ja praegu jälgib kogu looduskalendri foorumi pere huviga, kas tuleb ka kolmas muna. Selle kaamera peategelased on praegu kaljukotkaemand Helju ja –isand Kalju. Praegu on looduses nende uhkete lindude jaoks kõige kriitilisem aeg, hoiame pöialt, et keegi neid segama ei satuks, muidu võivad nad pesa maha jätta.

Hülgekaamera on paljudel juba tuttav, viimased pojad käivad praegu ema juures tissi imemas, aga hüljeste paaritumine on juba toimunud. Lumeta talv on olnud pidupäevadeks kotkastele, need on oma kõhud kurguni täis söönud, loodame, et sellist verepulma ei tule lähiaastatel. Hülged on aga saare ümbert kõik kalad nahka pannud ja nii nende kaal praeguseks poolevõrra langenud. Aga kaamerast on näha, et Eestisse on saabunud ka punase nokaga meriharakas – meriski.

Nahkhiirekaamera ees poseerijad – nahkhiired Piusa koobastes, on nüüd üle loetud ja neid on selles kinnises koopas, kuhu inimjalal keelatud astuda, poolesaja ringis.

Talilinnukaamera taustapildist võib harjutada linnuhäälte äratundmist, mis häält teevad tihased ja rästad.

Aga sel nädalal saavad täis ka kõik valge-toonekure pesad. Esimene laine tuli eelmisel reedel ja tulijad asutasid end rannaalade pesadesse, teisipäeval tulid toonekured ka Kesk-Eestisse. Mina nägin, kuidas valge-toonekurg liugles aegalasel lennul piki maanteelinti Mäekülasse. Ja veel, lõokesepaaridel on sel kevadel kombeks istuda keset teed. Ärge neile otsa kihutage.

Taimeriik pakub ravimeid

Kui kevade alguse järel õue lähete, siis otsige rabaradu, kus teised pole veel käinud, rabamätastelt saab praegu imemaitsvaid ja vitamiinirikkaid mulluseid jõhvikaid korjata.

Karulaugu korjamiskohad on juba kõik uppis tagumikke täis, ärge siis kõiki ära korjake, karulaugud on kõige maitsvamad värskelt süües, ei muidu.

Kindlasti tasub männikutes jalutades jälgida, kas jalaasted pole teistpidi keeranud islandi sambliku tutte, neid tasub nüüd kindlasti taskutäis kaasa korjata ja metsast tasub tuua ka palavikuteeks vaarikavarsi. Võilill, naat ja kõrvenõges on korjamisvalmis ja pakuvad meile väärtuslikke vitamiine. Kadakaoksigi tasub metsaskäigult kaasa tuua ja nende särisevast suitsust joobuda.

Ja veel, ostige üles kuuskede ja kuusehekkide värsked lõikekohad, kuusevaik on hea haavaliim. Lisaks vahtramahlale tasub nüüd ka kaselehmakest lüpsma hakata.

LASTELE

Ilmamäng: Uneuted

Praegu on paras aeg minna kõnnumaale oma koduloomakarja suurendama, pajudel on kõikjal ilusad valged utud ehk utekesed küljes. Vanarahva arvates elab pajudel kahte sorti loomi – valged urvad on utekesed, kollased õietolmu täis urvad maikuus aga pehmed pajutibud. Pehmed paju-uted võiks peale mängimist paberile kleepida ja voodi kõrvale üles riputada, siis on neid õhtul enne uinumist öölambivalgel loendada: „Üks uneutt, teine uneutt...”