iDeal kampaania

Saja aasta jooksul on Eesti saanud 3884 metsandusspetsialisti

Rahvusülikool loodi 1919. aastal. Metsaosakonna asutamine toimus aasta hiljem ehk 1920.

FOTO: Eesti Maaülikool

Tänavu möödub sada aastat päevast, mil Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis alustas tegevust metsaosakond, mida peetakse emakeelse metsandushariduse ja -teaduse hälliks.

Seoses metsandusliku kõrghariduse juubeliga korraldab Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut sel aastal rea ettevõtmisi ja pidulikumaid ühisüritusi.

Lisaks metsandusspetsialistide kasvatamisele alustati metsaosakonnas ka rahvusliku metsandusteadusloomega, mis jõudis kiiresti ka rahvusvahelisele areenile.

Neist olulisim on akadeemiline aktus ja vilistlasõhtu Eesti Rahva Muuseumis 16. aprillil 2020 algusega kell 19, kuhu oodatakse kõiki TÜ, EPA, EPMÜ, EMÜ metsanduserialade vilistlasi ja tudengeid, endisi ja praegusi töötajaid ning koostööpartnereid.

Metsaosakonna sünd oli seotud Eesti Vabariigi alguspäevil loodud emakeelse Eesti ülikooli avamisega Tartus 1. detsembril 1919. aastal. Kuigi vastloodud rahvusülikoolis ei kujunenud metsaosakonna asutamine 1920. aastal kergeks ettevõtmiseks, lõi see tugeva baasi süsteemsele metsanduslikule uurimis- ja katsetegevusele ning metsanduslikule kõrgharidusele Eestis.

Tänu metsaosakonna loomisele suurenes kiiresti kõrgharidusega metsaametnike hulk, kes rakendasid oma värskelt omandatud teadmised ja energia kodumaa metsamajanduse teenistusse. Lisaks metsandusspetsialistide kasvatamisele alustati metsaosakonnas ka rahvusliku metsandusteadusloomega, mis jõudis kiiresti ka rahvusvahelisele areenile.

Viljakatele metsandushariduse algaastatele järgnesid keerulised sõja-aastad. Paljud metsandusõppejõud ja -teadlased emigreerusid kodumaalt või arreteeriti. Sellele järgnenud riigikorramuutus jättis paratamatult jäljed ka metsandusõppele ning -teadusele. Sellest hoolimata taasalustati uute lootustega vastses ülikoolis 1951. aastal, mil loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia.

Suunamuutusi akadeemilisse metsandusharidusse tõid ka taasiseseisvumise pöördelised aastad. Viimastel aastakümnetel on akadeemilist metsandusõpet ja -teadust Eesti Põllumajandusülikoolis ja Eesti Maaülikoolis mõjutanud nii muutused ühiskonnas kui ka üldine haridus- ja keskkonnapoliitika.

  • Tänase emakeelse metsandushariduse ja -teaduse jätkuvat head tervist näitab see, et saja aasta jooksul on Eestis metsandusspetsialisti diplomi, bakalaureuse- või rakendusmagistrikraadini jõudnud 3884 eestimaalast.
  • Metsanduslike teadusmagistritööde kaitsjaid on sel perioodil olnud 83 ning kandidaadi- ja doktoritöid kaitstud vastavalt 67 ja 55.

Eestis tehtud töö on pälvinud ka kõrge tunnustuse - rahvusvahelises ülikoolide pingereas kuulub maaülikool maailma saja parima ülikooli hulka just metsateaduste ja -õppe alal.

Populaarne

Tagasi üles