Hallides, rohelistes ja pruunides toonides maastik võimaldab hõlpsasti vaadelda liike, kes lume ootuses on valge talvekarva selga kasvatanud: nirki (fotol), kärpi ja valgejänest.

FOTO: Berit Petolai

Keskkonnaagentuur kutsub üles sisestama vaatlusi, et täiendada imetajaliikide levikukaarte. Erakordselt soe ja lumevaene talveilm soosib teistmoodi loodusvaatlusi. Tähelepanu all on liigid, kes lume puudumisel hästi silma paistavad.

Talv on üldiselt hea aeg imetajate tegevusjälgede vaatlemiseks – piisav lumikate lubab üles tähendada kõik loomad, kes on jälgi jätnud koduaeda või metsarajale; samuti viivad jahimehed igal talvel läbi jäljeloendust, mis annab olulist võrreldavat infot. Praegu peab aga kõik need ettevõtmised määramata ajaks edasi lükkama.

Samas pakub lumekehv talv teistsuguseid võimalusi liikide esinemise tuvastamiseks. „Valges talvekarvas loomad paistavad praegu hästi maastikult kätte. Lisaks on hetkel neid liike hõlpsam määrata. Kui suvekarvas hall- ja valgejänesel ei ole alati kerge vahet teha ja nii võib jääda vaatlus sisestamata, siis selliste ilmadega on see lihtne – halljänes talvel valget kasukat ei kanna. Ka nirk ja kärp on muul aastaajal väga sarnased ning eristada saab neid põhiliselt suuruse järgi. Talvel on aga vaja ainult looma sabaotsa vaadata, sest kärbil on see isegi talvekasukaga must,“ selgitas Keskkonnaagentuuri projekti koordinaator Triin Edovald.

Kui suvekarvas hall- ja valgejänesel ei ole alati kerge vahet teha ja nii võib jääda vaatlus sisestamata, siis selliste ilmadega on see lihtne – halljänes talvel valget kasukat ei kanna. 

Loomadele endale on valge kasukas sellise talveilmaga ebasoodus, sest nii torkavad nad paremini silma kiskjatele; samas on nad tänu sellele paremini nähtavad ka loodusehuvilistele.

Üllatuslikult on praegu hea aeg kirja panna ka mutimullahunnikuid, sest nii kaua kuni maapind pole sügavalt läbi külmunud toimetavad mutid agaralt edasi.

Kõik imetajate vaatlused jõuavad uude imetajate levikuatlasesse, mis kujutab kõikide Eesti imetajaliikide levikut 10×10 km ruudustikuna. Võrreldes andmeid esimese atlase perioodiga näeme, millised liikide levilad on ajas muutunud – millised liigid on uued tulijad ja millised tõenäoliselt kadunud. Samuti on andmed olulised uue Euroopa imetajate atlase koostamisel, mis ilmub aastaks 2024.

Nii nirgi, kärbi, valgejänese kui ka mitme teise liigi levikukaardid uues imetajate atlases vajavad täiendamist. Mine loodusesse ja märgi oma vaatlused üles! Rohkem infot imetajate atlase ning vaatluste tegemise kohta on leitav kaardiloost.