Foto ⟩ Mullu püüütud suurim lõhe kaalus 21,4 kilogrammi

Harrastuspüüdja Denis koos 21,4 kg kaalunud lõhega Jägala jõel.

FOTO: Erakogu

Möödunud aasta oli jõgedel lõhe ja meriforelli spinninguga püüdvatele harrastuskalastajatele läbi aegade üks edukamaid, kusjuures suurim kätte saadud lõhe kaalus 21,4 kilogrammi. 

Kokku püüti 2,1 tonni lõhet ja meriforelli ning oli mitmeid kaalurekordeid.

„Eelmine aasta rõõmustas eeskätt ülisuurte kaladega,“ ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus ja tõi välja, et esiviisiku moodustasid Jägala jõest püütud 21,4-kilogrammine lõhe, Selja jõest kätte saadud 17,5 kilogrammi kaaluv kala, Jägalast püütud 17,2-kilogrammine lõhe, samast veekogust kätte saadud 17-kilogrammine lõhe ning Purtse jõest püütud 15 kilogrammi kaalunud lõhe.

Suurima, 21,4-kilogrammise lõhe püüdnud kogenud kalakütt Denis pidi kalamüraka väljatõmbamiseks vaeva nägema koguni tund ja 20 minutit. „See aga ongi see, miks paljud lõhepüüki nii kõrgelt hindavad, sest ligi poolteist tundi kestvat „adrenaliinilaksu“ ei saa just kuigi tihti teisiti nautida,“ lisas Tuus.

See aga ongi see, miks paljud lõhepüüki nii kõrgelt hindavad, sest ligi poolteist tundi kestvat „adrenaliinilaksu“ ei saa just kuigi tihti teisiti nautida.

Esiviisikusse mahtunud kaladest koguni kolm püüti Jägala jõest. Jägala, Selja, Purtse ning Pirita on olnud lõhepüüdjate lemmikud juba pikka aega ja sealt tulevad ka parimad tulemused.

„Lõhe ja meriforelli püük jõgedes spinningu ja lendõngega on väga populaarne ja mullu väljastati püügiks ligi 3400 kalastuskaarti,“ selgitas Tuus.

Et püük lõhe ja meriforelli populatsioonidele kurja ei teeks, on kehtestatud kuderahu aegne püügikeeld. Tol ajal tagab keskkonnainspektsioon koos Eesti Kalastajate Seltsi (EKS) vabatahtlike kalakaitsjatega kudeaegse valve.

„Möödunud aasta kujunes meie kaitseaktsioon väga tulemuslikuks nii kurikaelte kinni nabimise kui ka ennetava heidutuse mõttes,“ sõnas EKS-i kalakaitseüksuse juht Jüri Nurk aasta kokkuvõtet tehes.

Samuti tuleb tema sõnul rahul olla sellega, et laienes oluliselt valvatavate jõgede arv ja geograafiline paiknemine. „Kaks uut piirkonda, Piirsalu ja Lääne-Viru olid eriti tugeva valve all ning tulemused olid kiired tulema vormistamiste näol. Tänu Piirsalu ja Kunda vabatahtlikele on oodata suurepäraseid tulemusi kevadisel lugemisel teadlaste poolt,“ lubas Nurk.

Viimati oli nii hea saak 2016. aastal

Rohkem saaki kui mullu on lõhe ja meriforelli kütid Eesti jõgedest saanud vaid 2016. aasta püügihooajal, mil püüti ligi 2,6 tonni.

Eestis suurim harrastuspüügivahenditega püütud lõhekala tabati 1938. aastal Keila jõest ning see kaalus 37,75 kilogrammi. 

Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud kalakaitsjad panustasid lõhe ja meriforelli kudevalvesse 2019. aastal kokku 3800 tundi. Riigimetsa majandamise keskuse Põlula Kalakasvatuskeskus asustas 2019. aastal Eesti jõgedesse kokku ligikaudu 325 000 lõhe ja meriforelli noorjärku.

Populaarne

Tagasi üles