Metsandussektori pakutud päästerõngast kliimakriisist märgiti keskkonnakirvega

Lageraie.

FOTO: Kristjan Teedema

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2019. aasta keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks, Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Fridays For Future liikumine on alates 2018. aastast kliimaprobleemidele tähelepanu tõmmanud kümnetes riikides üle maailma, globaalsetel kliimastreikidel on kaasa löönud miljonid inimesed. Algatusega liitusid 2019. aasta märtsis ka Eesti noored, streikides Tallinnas, Tartus ja Paides, et tõmmata Eesti avalikkuse tähelepanu süvenevale kliimakriisile ning otsustajate tegevusetusele selles küsimuses. Sealt edasi on toimunud streigid nii Tallinnas kui Tartus igal reedel. Samuti on noored tõstatanud teemat aktiivselt massimeedias ja sotsiaalmeedias, mitmed kliimanoored võtsid osa ka tänavusest Arvamusfestivalist, kus osalesid avalikus vestlusringis president Kersti Kaljulaidiga.

“Meil kõigil on põhjust olla kliimastreigid algatanud noortele tänulikud, sest nad on teinud oma väheste vahendite, ent suure pühendumise toel märkimisväärse edasimineku kliimamuutuste olulisuse ja pakilisuse tunnetamisel ühiskonnas. Noorte sõnum on olnud selge - otsustajad peaksid kuulama teadlasi ning asuma tegutsema kohe. Tarmukate ja kindlameelsete noorte jõuline esiletõus tuleviku asjus kaasarääkimisel on lootustandev märk nii keskkondlikus kui ühiskondlikus plaanis,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.

Noorte kõrval on kliimakriisi aktuaalsust märganud ka teised osapooled. Paraku on aga mitmed neist, eesotsas Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liidu ning Eesti Erametsaliiduga, asunud levitama väga kitsast käsitlusest lähtuvat ja sestap eksitavat infot kliimakriisi ja metsamajandamise omavaheliste seoste kohta.

Lisaks ei arvesta metsi veelgi hoogsamalt majandama kutsuv seisukoht globaalse elurikkuse kriisiga ning metsa kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtustega.

Koda vahendab, et nõnda on jäänud nii meedias kui ka väiksemates ringides kõlama väited, nagu võiks Eesti metsade intensiivsem majandamine olla kliimakriisi päästerõngas. Samuti on kostunud väiteid, justkui vanad metsad oleksid suured süsiniku heitjad ja vajaksid seetõttu noorendamist. Selline käsitlus on aga väär – vanad metsad on mitmete uuringute põhjal hoopis väga olulised süsiniku sidujad ning kliimamuutuste leevendamine on saavutatav eelkõige hoides ja taastades metsade looduslikkust, märgivad keskkonnakaitsjad.

“Kliimakriis on juba käes ning meil pole aega oodata, millal täna maha raiutud vanade metsade asemele uued kasvavad ning raie käigus vabanenud süsiniku samas mahus uuesti seovad,” paneb Siim Kuresoo südamele.

“Vanade metsade raiega kaasneva süsinikuheitme kompenseerimiseks võib hinnanguliselt kuluda sadu aastaid. Lisaks ei arvesta metsi veelgi hoogsamalt majandama kutsuv seisukoht globaalse elurikkuse kriisiga ning metsa kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtustega.”

  • 2019. aasta keskkonnategudena leidsid äramärkimist veel Tartu rattaringlus ning Keskkonnaameti algatatud muruniitmise avalik diskussioon.
  • Keskkonnakirve kandidaatide seast tõusid esile veel valitsuse ja Eesti Energia jätkuv kavatsus rajada põlevkiviõlitehas ja rafineerimistehas ning teadusrahastamise leppe eiramine valitsuse poolt.
  • EKO valis aasta keskkonnateo ja -kirve saajat seitsmeteistkümnendat korda.

Populaarne

Tagasi üles