TOP 25 ⟩ Need lood läksid Maa Elu lugejatele enim korda
/nginx/o/2019/12/23/12831090t1hc03c.jpg)
Maa Elu teeb ülevaate 2019. aastal meie veebilehel enim loetud lugudest.
Põltsamaa roosiaia perenaine Anneli Orasi sai Maa-ametilt kirja korraldusega 30. aprilliks üks maatükk vabastada ja plats siledaks lükata. „Riigi kinnisasjalt tuleb taimed (roosid) ja piirdeaiad eemaldada, maapind siluda ning eemaldada kõik võimalikud tekkivad jäätmed. Jutt on 80 sordist vanadest pargiroosidest,” räägib ta.
Saaremaale elama asunud elukaaslased Grete Riim ja Mihkel Tamm pöördusid roheusku, jätsid muu maailma seljataha ja asusid maailma heaollu oma panust andes tootma biolagunevaid pilliroost joogikõrsi.
Võiks arvata, et metsade mahavõtmine teeb küttepuud odavamaks, aga võta näpust – halupuude tootjad ütlevad, et toorainest on kohati lausa puudus ja odavamaks puud kindlasti ei lähe. Küttepuude tootjatele lisab kõhedust kava hakata taas Eesti Energia kateldes puidu põletamisele taastuvenergia tasu näol toetust maksma.
Kui murekoht on Soome rekad, kes varastavad Eesti riigi doteeritud kütust, miks siis kontrolli tõhustamise asemel soovib minister kehtestada limiidid ja normid põllumeestele, mõtisklevad põllumehed kummalise olukorra üle. Vaidluse käigus selgus nii mõndagi.
Viljandimaal Vastemõisa külas asuva Pali talu juures köidab silma väga eriline piirdeaed – pole see ei lattidest ega võrgust, vaid hoopis nöörist kootud. Aia autor on talu käsitööhuviline perenaine Kairi Hindriks.
Päästeamet jagas soovitusi tormi ajal käitumiseks ja muuhulgas tasub võimalusel arvestada sellega, et tugeva tuule korral pole ahju kütmine just hea mõte. Nimelt võib korsten tugeva tuule tõttu tagurpidi käima hakata - kui tuul on väga suur, võib see kaaluda üle korstna tavapärase tõmbe.
Augustikuu jooksul on Eestis olnud põllutöömasinate GPS-seadmete varguste laine, mille kogukahju võib hinnanguliselt ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse. Ööl vastu esmaspäeva langes varaste ohriks ka Voore Farm - osaühingule põhjustati vargusega kahju üle 50 000 euro.
Tartumaal Kaspri talus lambaid kasvatava Ragne Kärner-Neevitsi pere on hädas ronkadega, kes tema lambakarja hävitavad. Ronkade laskmiseks vajaminevat luba aga kohalik keskkonnaametnik ei väljasta.
Suve teises pooles kaunistavad aedu hortensiad. Vahel kipub aga mõni neist tagasihoidlikumalt õitsema. Esiteks tuleb teada, et hortensiad on vaja istutada kergelt hapusse mulda. Hea oleks istutusauku rodomulda segada.
Tartu külje all Tüki külas elav Nella Noorhani võttis sel suvel taskulambi ühte, ämbri teise kätte ja läks õhtuhämaruses aeda lusitaania teetigusid korjama ning luges saagiks kokku üle tuhande teo, järgmisel päeval korjas mitusada lisaks.
"Häving! Minutiline rahepuhang lõi kümnete tuhandete eest suvirapsi põllule maha.” Sellise postituse tegi Järvamaa põllumees laupäeval sotsiaalmeedias.
Päikesepaneelidest katus võiks olla sama igapäevane kui kivist, pealegi on päikesekatuse kasu kahekordne: kaitseb ja toodab – seda meelt on Viljandis tegutseva ettevõtte SolarStone’i juhid.
Paljuräägitud Amazonase metsapõlengud puudutavad meid siin Eestis peamiselt emotsioonide tasandil, küll aga saame omal nahal tunda tänavu Siberis miljonitel hektaritel möllanud kahjutule mõju.
Põllu- ja kalameestel on õigus osta erimärgistusega ehk sinist kütust, millel soodsam aktsiisimäär. Euroopa Liidu reeglite kohaselt võiks aktsiisi madalaim soodusmäär olla 2,1 senti, kuid Eesti on kehtestanud aktsiisimääraks 13,3 senti liitri kohta, seega Brüsselis ettekirjutatud tasemest üle kuue korra rohkem.
Oma kogemusest raamatu „Palgatööst kõrini? Hakka ettevõtjaks” kirjutanud Saaremaa naine Maire Forsel ütleb, et kui ta Leisi Lapikojaga alustas, tekkis trots riigi vastu. „Imestasin, kuidas on võimalik, et väike tegija oma käibest poole peab maksudeks maksma. Mõtlesin, et teen eksperimenti ja tõestan, et saab olla aus mikroettevõtja,” meenutab ta.
Jälle on käes aeg, mil linnainimesed imeilusate põldude taustal end pildistavad ja ehtsat maatoitu noppimas käivad. Või siis meie talunike põlde tallamas ja saaki varastamas. Vahel õnnestub maaomanikul tema valdustes omavolitsejad pildile saada ja mõni paneb selle sotsiaalmeediasse kõigile vaadata.
Köögiviljakasvatajad kinnitavad, et tänavune porgandi-kapsa-peediaasta tuleb hea. See ei tähenda aga edukat aastat tootjatele, vaid pigem head aastat tarbijatele, sest suur saak langetab hindu. Osa köögiviljast jääb ületootmise tõttu põllule, Ukraina tööjõuta jääksid aga kapsad üldse koristamata.
Eesti kalakasvatajaid häirib, et kaladest lähtuv listeeriabakteri oht heidab varju Eesti päritolu kaladele. „Inimestele pole korralikult selgitatud, et probleem pole kuidagi seotud Eesti päritolu kalaga ja Eesti kala ei ole vaja karta. Meie kala tarneahel tarbijani on nii lühike,” tõdes bioloog ja kalakasvataja Aarne Liiv.
Metsas jalutades, eriti praegu, kui puudel lehti pole, võib kasetüvedel märgata tumedaid mustjaspruune mügarikke. Niiske ilmaga on need pealt mustad, aga kui pealmine kiht eemaldada, tuleb välja pruun kiht. Mõned mügarikud on väiksemad, mõned 3–5 kg rasked.
Iluaias tuleb lehed riisuda, et oleks ilus vaadata ka mõne nädala pärast, kui lehed ühtlaselt pruuniks massiks tõmbunud, ja et roheline muruvaip kevadeks ära ei lämbuks.
Poes on munakarpidel peal eestikeelsed kirjad, kuid peent täherida uurides selgub, et umbes kolmandik on sisse toodud Lätist, Leedust ja Poolast. Miks? Kohalikku muna lihtsalt ei jätku, eriti suur puudus on õrrekanamunadest.
Kevad tähendab hobiauto omanikele talv läbi kestnud ettevalmistuste lõpuleviimist. Pärnumaal Kõimas elav Ülo Kirst, kes on koduhoovi ehitanud lausa 250ruutmeetrise eraldi automaja, ütleb, et kui ilmad lähevad ilusaks, tuleb oma neljarattalistega teha esimene „köhatus”.
Kui aasta algul kirjutasime erakordselt kõrgele kerkinud puidu kokkuostuhindadest, siis nüüd on need kolinal kukkumas. Suurimaks süüdlaseks peetakse selles kuuse-kooreüraskit, kes Tšehhis, Saksamaal ja Poolas metsi hävitab, ka Eestis on kahju juba märkimisväärne.
/nginx/o/2018/07/01/7930481t1h4c62.jpg)
Lausa imejoogiks peetav põdrakanepist valmistatud Ivan Tšai on taas kuulsust kogumas ja praegu on veel igati sobiv aeg seda ise teha.
Mõni nädal tagasi märkas Viljandimaal Karksi küla lähistel elav Piret kodu lähedal hunti nuuskimas. Loom ei kartnud ja liikus julgelt maja poole, kuid naine suutis ta siiski eemale peletada. Eelmisel nädalal murti tema hobipidamisel lambakarjast üks lammas.