Valitsus toetas vähese tähtsusega põlluabi toetusmäärade tõstmist

Registri andmetest on näha, et mullu oli kõige väiksem põllumajandusliku vähese tähtsusega abina antud abi summa abi saaja kohta alla 10 euro ja kõige suuremad abi summad olid 15 000 eurot, mis oli ka 2018. aastal kehtinud ettevõtja ülemmääraks.

FOTO: SWNS/SWNS

Valitsus kiitis kolmapäevasel erakorralisel istungil heaks eelnõu, millega tekib Eesti põllumajandustootjatel võimalus saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu (EL) õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel.

Samuti tekib Eesti riigil võimalus kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

Tänavu märtsis jõustus EL-i määrus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kohta, mille tulemusel tõusis põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülemmäär ettevõtja kohta seniselt 15 000 eurolt 20 000 euroni ja Eesti riigile kehtestatud ülempiir seniselt 8,1 miljonilt eurolt 11,4 miljoni euroni. Mõlemad määrad on kolme aasta kohta. Need kõrgemad määrad hakkasid Eestis kehtima otsekohalduvana tulenevalt EL-i õigusest.

EL-i määrus annab liikmesriikidele aga täiendavalt võimaluse ettevõtja ülemmäära ja riigi ülempiiri veelgi tõsta – ettevõtja ülemmäära 25 000 euroni ja riigi ülempiiri 13,7 miljoni euroni kolme aasta kohta. Nende kõrgemate määrade rakendamine on aga EL-i õiguses jäetud liikmesriikide endi otsustada ja nende rakendamine toob liikmesriigi jaoks kaasa kaks lisakohustust.

Samas, arvestades, et abi saaja jaoks suureneks ülempiir 5000 euro võrra kolme aasta peale, siis mõjutaks muudatus rohkem väiksemaid põllumajandustootjaid, kelle sissetulekust moodustaks see osakaalult suurema osa.

Esiteks, uue nõudena tuleb hakata jälgima, et üle poole riigi ülempiiri summast ei antaks ühele tootesektorile ehk hakkab kehtima tootesektori ülempiir. Teiseks tuleb tagada, et kõikide ülempiiride üle peetaks arvestust riiklikus keskregistris.

2018. aastal rakendas põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi seitse abi andjat 13 erinevast toetusmeetmest. Näiteks keskkonnaamet rakendab seda kaitsealuste loomade tekitatud kahjude ja ennetuskulude hüvitamisel, põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet mesilaspere toetuses ja turuarendustoetuses, Töötukassa erinevates tööturumeetmetes. Abi saab anda põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele, kelle tootesektorisse kuuluvad nt teravili, puu- ja köögivili, eluspuud ja muud taimed, liha, munad.

Registri andmetest on näha, et mullu oli kõige väiksem põllumajandusliku vähese tähtsusega abina antud abi summa abi saaja kohta alla 10 euro ja kõige suuremad abi summad olid 15 000 eurot, mis oli ka 2018. aastal kehtinud ettevõtja ülemmääraks.

Seega võib eeldada, et ülemmäära tõstmine suurendab abi saajate võimalust abi saamiseks. Samas, arvestades, et abi saaja jaoks suureneks ülempiir 5000 euro võrra kolme aasta peale, siis mõjutaks muudatus rohkem väiksemaid põllumajandustootjaid, kelle sissetulekust moodustaks see osakaalult suurema osa.

  • Põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on oma suhteliselt lihtsa reeglistiku tõttu sageli sobivaimaks õiguslikuks võimaluseks abi andmisel näiteks olukordades, kus EL-i riigiabi reeglid abi andmise võimalusi ette ei näe või on toetuse riigiabina maksmist administratiivselt liiga keeruline või kulukas rakendada.
  • Peamiseks piiranguks vähese tähtsusega abi puhul on see, et selle andmine on seotud EL-i õiguses kindlaksmääratud ülemmääraga, kuni milleni tohib põllumajandustootjat toetada.
  • Lisaks on ülempiir sätestatud ka liikmesriigile antava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusumma kohta.

Populaarne

Tagasi üles