Hundid murdsid taas jahikoeri

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Jahimeeste Seltsile on tulnud teateid, et hundid murravad jahikoeri. Viimati said hundi saagiks jahikoerad Harjumaal ja Järvamaal.

6. novembril läks jahimees Enno Siimussaar Järvamaal Türi vallas Villevere külas Lääne-Siberi laika ja Iiri setteriga metsa jahile. Plaanis oli pidada kähriku- ja rebasejahti.

Kella 16 paiku jäid koerad kaduma, koertel jälgimisseadmeid polnud. Hiljem otsima minnes kohe koeri ei leitudki, küll aga nähti metsa vahel värskeid hundijälgi. Kohalike jahimeeste abiga leiti järgmisel päeval sama ümbruskonna põllult varesed, kelle ligidal oli alles jäänud vaid setteri käpp.

„See oli kõik, mis koertest järgi jäi, kammisime ümbruse läbi, aga ei midagi,“ kommenteeris Siimussar. Tema sõnul on pärast juhtunut samas kandist ka hundikarja ulgumist kuulda olnud.

23. novembril juhtus Harjumaal põdra ühisjahi käigus tõsine intsident, kus hundid murdsid koera.

Jaht toimus Kose jahipiirkonnas Peningi jahiseltsi piiralal. Põdrajahis osalesid Kose Jahiseltsi liikmed ja kolm jahikoera ning nende omanikud. Jahil kasutati ajus põdra leidmiseks ja välja ajamiseks jahikoeri.

Õnnetuses hukkunud jahikoer sai põdravasika lõhna kätte ja liikus loomale järele. Koer liikus Kose jahimaast välja Peningi jahipiirkonda. Samal ajal olid ülejäänud koerad ja ajajad ajust välja jõudnud. Põtra ajav koer liikus aga järjest kaugemale, kuni saatja näitas temani 3,5 kilomeetrit ja eeldatavat viimast suunda. Jahijuhataja otsustas, et jaht lõpetatakse ning minnakse koerale järele.

Saatjas nähtud suuna järgi mindi koera otsima, kuna kaelarihma signaal oli kadunud. Liiguti autoga seni, kuni jõuti 800 meetri kaugusele kaelarihma asukohast. Jahimehed andsid mitmel korral ka signaali, kuid koer ei reageerinud sellele.

„Lõpuks leidisime kaelarihma, siis verd ja koera jäänused – vaatepilt oli kohtav,“ selgitas koeraomanik Priit Tasane. „Koer oli maha murtud, tükkideks kistud ja põhiliselt ära söödud, seda 40 minutiga. Alles oli vaid koera pea, verine selgroog ja tagajalad, mis andsid aimu, et tegu on minu jahikoeraga,” selgitas ta.

Jälgede järgi saadi aru, et koer liikus põdravasikat ajades hundikarjale otsa ja leidis oma õnnetu lõpu võitluses huntidega. „Ruudi oli 6,5aastane ja täis elujõudu. Olin laupäeval läbielatust nii šokis, et suutsin vaid järgmisel päeval tagasi minna ja Ruudi säilmed ära tuua,“ meenutas koeraomanik.

Kaasaegne jahimees on ühiskondliku tellimuse täitja ulukite küttimisel ning nende arvukuse reguleerija. Selleks, et jahimees saaks oma kohustusi täita, on talle suureks abiks jahikoer. Kahjuks on hetkel kehtiv regulatsioon selline, et kaitstavate suurkiskjate poolt murtud jahikoeri riigi poolt ei kompenseerita.

EJS palub Keskkonnaministeeriumil kehtiv regulatsioon üle vaadata. Selle aluseks ongi asjaolu, et jahimehed ei käi metsas vaid enda lõbuks vaid suures osas täidavad just ühiskonna poolset tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel.