Kes päästab metsa: rebane, ilves, hunt või karu?

Suurimad vaidluskohad puudutavad lageraielankide pindala vähendamist, linnurahu kehtestamist looduskaitsealadel ning raiejäätmete kokkuvedu ja purustamist lindude kevadisel pesitsusajal. Foto: Elmo Riig

Metsanduse infopäeval tutvustas Keskkonnaministeerium tuliste arutelude põhjal kokku pandud nelja vaadet Eesti metsa tulevikust. Meie kiskjate nime kandvad stsenaariumid näitavad teid, mida mööda minna: rebane tahab, et mets oleks silmale ilus vaadata, karule ei meeldi lageraied ja ta suunaks metsatöölised ümberõppele, hunt tahab puitu veel rohkem kasutada ja väärindada ning rahulik ilves otsib tasakalu kõigi soovide vahel.

Infopäeva avanud keskkonnaminister Rene Kokk tunnistas metsanduse arengukavast rääkides, et tegemist on pika protsessi vaheetapiga. Kuigi mõnes küsimuses on eri huvigruppidega juba üksmeel leitud, siis suuremad kompromissid ootavad alles.

Sõna „kompromiss” kõlaski sõnavõttudes üsna sageli ja toonil, mis annab alust karta, et mõne arvates tundub see peaaegu ületamatu takistusena.

Suurimad vaidluskohad puudutavad lageraielankide pindala vähendamist, linnurahu kehtestamist looduskaitsealadel ning raiejäätmete kokkuvedu ja purustamist lindude kevadisel pesitsusajal.

Arengustsenaariume tutvustanud Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve rõhutas, et tegemist on alles algusega ja ees ootab pikk protsess, mis hõlmab mõjude hindamist. Suurimad erimeelsused puudutavad tema sõnul raiemahtu. „Raiemahust olulisem on viisid, kuidas me metsas toimetame ja mida tahame saavutada,” arvas ta.