Eesti toiduainete eksport Hiinasse on aastaga kasvanud veerandi võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaeluminister Mart Järvik kohtus täna, 6. novembril Hiina Tolliameti aseministri Li Guoga, kellega räägiti lahendamata küsimustest ja edasisest koostööst.
Eesti toiduainete eksport Hiinasse on aastaga kasvanud rohkem kui veerandi võrra - praegu käivad läbirääkimised veiseliha ja tursa ekspordi osas.
Minister tõi kohtumisel välja olulised teemad, millega Eesti sooviks edasi liikuda. "Soovime laiendada oma Hiina turule lubatud toodete nimekirja. Seetõttu oleme alustanud läbirääkimisi veiseliha ja tursa ekspordiks," ütles minister Mart Järvik.
"Veiseliha küsimustiku esitame Hiina võimudele järgmise aasta alguses ning tursa osas soovime luba saada lihtsustatud korras. Loodame, et juba kokkuleppeni jõudnud linnuliha ekspordil jõuame kiiresti huvitatud ettevõtete registreerimiseni,“ lisas minister.
Hiina Tolliameti esindajad lubasid kohtumisel, et tursa protokoll on peagi allkirjastamiseks valmis ning linnuliha ettevõtete registreerimisele annavad nad tagasisidet lähiajal.
"Eesti ettevõtted ja toidutootjad on jätkuvalt Hiina turust väga huvitatud,“ ütles Järvik."
"Mind saadab Hiina impordimessil Eesti toidu- ja joogisektori esindajatest koosnev äridelegatsioon, kes kõik loodavad leida endale koostööpartnereid ja avada oma eksport Hiina turule," lisas ta.
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Hiina on viimastel aastatel kasvutrendis. 2019. aasta kaheksa kuuga on Eesti päritolu kaupu on sel suunal viidud 6 miljoni euro väärtuses. Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal on eksport kasvanud 28%.
Kohtumine Hiina Tolliameti aseministriga toimus Hiina visiidi raames, kus minister osaleb Shanghais toimuval Hiina suurimal rahvusvahelisel messil China International Import Expo ning võõrustab külalisi Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustaval vastuvõtul.
KredEx: tehingute mahud Hiina turul kasvavad aastast aastasse
Rauno MürkKredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige
Kolmandas kvartalis on Eesti ettevõtted KredExi krediidikindlustusega kindlustanud Hiina turgudel kokku 900 000 euro väärtuses käivet. Vaadates kõiki 58 riiki, kuhu Eesti ettevõtted KredExi krediidikindlustusega oma tehinguid on kindlustanud, liigitub Hiina veel pigem n-ö eksootilisemate riikide kategooriasse. Samas näitavad numbrid, et kindlustatavate tehingute mahud sellel turul aastast aastasse kasvavad.
Et Eesti ettevõtted saaksid laieneda välisturgudele, peab neil olema võimalusi ja kindlustunnet tihedas konkurentsis püsimiseks. Näeme täna, et suur osa nii alustavatest kui ka juba kogenud eksportijatest laieneb uutele eksportturgudele just tänu krediidikindlustusele, mis võimaldab pakkuda ettevõtjatel välispartneritele pikemaid maksetähtaegu ja kindlustada end samal ajal välispartnerite võimalike riskide, näiteks maksmata arvete eest tulenevate kahjude vastu.
Riikliku kindlustuse toega julgevad ettevõtted pakkuda välispartnerile paindlikumaid maksetingimusi ja pikemaid maksegraafikuid, kartmata samal ajal uut turgu ja maandades hirmusid välispartneriga kaasnevate ootamatuste ees.
Krediidikindlustaja tagab ettevõttele ka põhjaliku eeltöö ja aitab koguda taustainfot veendumaks, kellega tehingusse minnakse, olgu partner naaberriigist või kaugemast piirkonnast nagu Hiinast.
KredEx Krediidikindlustus on riiklik kindlustusselts, mis pakub eksportijatele professionaalset teavet sihtturgudel vajalikuks äritegevuseks - seda nii ekspordisriskide hindamise, välisturgu taustateadmiste kui ka krediidikindlustuse kasutamiseks ärimahtude kasvatamisel.
Kõige enam on KredExi Krediidikindlustustega tehinguid kindlustanud hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse, puidu- ja metallitööstuse, IT ning keemiatööstuse, põllumajanduse ja toiduainetööstuse vallas tegutsevad ettevõtted.
Kokku on Eesti ettevõtted tänavu kolme kvartali jooksul KredEx Krediidikindlustuse abil kindlustanud ca 512 miljoni euro eest käivet, mida on eelmise aastaga võrreldes 44 miljonit eurot enam.