Doktoritöö aitab farmeritel kokku hoida seemendusele tehtavaid kulutusi

Doktoritöös uuriti, kuidas mõjutavad sperma kvaliteeti pulli vanus, holsteini veresus ja sperma kogumise aastaaeg. Tulemused aitavad farmeritel kokku hoida seemendusele tehtavaid kulutusi ja parandada piimakarja taastootmisnäitajaid. Pildil holsteini tõugu noorloomad.

FOTO: Arvet Mägi

Reedel, 1. novembril kaitseb Peeter Padrik Eesti Maaülikoolis filosoofiadoktori väitekirja teemal „Eesti holsteini tõugu sugupullide sperma kvaliteet, seda mõjutavad tegurid ning seos in vivo viljakusega.“

Töös uuriti, kuidas mõjutavad sperma kvaliteeti pulli vanus, holsteini veresus ja sperma kogumise aastaaeg, et valida kvaliteeti määravate meetodite seast sobivad seemendusjaama tööprotsessis rakendamiseks. Doktoritöö valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostöös.

Selgus, et sugupulli vanus, sperma varumise aastaaeg ja pulli holsteini veresus avaldavad mõju spermide liikuvusele, mitokondrite aktiivsusele, membraani stabiilsusele ja terviklikkusele. „Seetõttu arvestatakse Kehtna kunstliku seemendusjaama tootmisprotsessis pulli ealisi iseärasusi ja individuaalset omapära ning enamik seemendusdoose toodetakse sügistalvisel perioodil, mil mõju toodangu kvaliteedile on positiivne,“ rääkis Padrik tulemustest.

Ühtlasi leidis Padrik positiivse korrelatsiooni seemendusjaamas spermide hindamiseks seni kasutatavate testide, voolutsütomeetriga määratud spermide kvaliteedi ja emasloomade tiinestumise vahel. Kõige parema mudeli spermide viljastamisvõime hindamiseks moodustas tema hinnangul kombinatsioon, mis hõlmas nii seemendusjaamas kasutatavaid teste kui voolutsütomeetriga määratud spermide omadusi.

Tänu doktoritöö tulemustele tuginedes tehtud uuendustele seemendusdooside tootmisprotsessis on võrreldes varasemaga pullisperma kvaliteet parem ja emasloomade tiinestumine kõrgem.

„Tänu selliste seoste väljaselgitamisele on võimalik garanteerida toodetud seemendusdooside tippkvaliteet, mis on vajalik emasloomade õigeaegseks tiinestumiseks,“ rõhutas Padrik.

Tänu doktoritöö tulemustele tuginedes tehtud uuendustele seemendusdooside tootmisprotsessis on võrreldes varasemaga pullisperma kvaliteet parem ja emasloomade tiinestumine kõrgem. See aitab farmeritel kokku hoida seemendusele tehtavaid kulutusi, parandada piimakarja taastootmisnäitajaid, suurendada lehmade eluajatoodangut, tõukarja eksporti ning majanduslikku tulu.

  • Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 1. novembril kell 10.15 Kreutzwaldi 62, ruumis A201. Doktoritöö juhendajad on prof. Ülle Jaakma ja prof. Emeritus Olev Saveli ning oponent Dr. Katarzyna Kupisiewicz (Viking Genetics).

Populaarne

Tagasi üles