Maa-andmete korrastamise tuhinas said paljud saarlased ootamatult metsamaa omanikuks. Eriti kurioosse avastuse tegi seejuures Kavandi talunik Aare Aljas.
Põllumees protestis naabri puude varjust tekkinud metsa vastu (1)
9. oktoober 2019, 00:28
"Üks näide – kõige kurioossem, oli see, et naabri kinnistu puude varjud olid pandud justkui metsamaaks minu maal," sõnas Tüütsi talu peremees Aljas.
Põllumehe sõnul oli tal klassikaline juhtum ehk ta sai enesele ootamatult metsamaa omanikuks. Ehk et mets oli märgitud ka sellistes kohtades, kus seda tegelikult polnud.
Aljasel on kinnistuid üle kümne ja neist enam kui pooltel oli tehtud muudatus. Neist omakorda pooltel juhtudel esitas põllumees vaide.
"Nende puhul, kus maa-amet oli toiminud meelevaldselt," tõdes Aljas, viidates, et kohapeal pole keegi maad mõõtmas käinud, vaid muudatused tehti aerofotode alusel.
Temal asi lahenes – vaie rahuldati, maatükid vaadati üle ning olematust metsamaast sai taas "muu maa".
Probleem on selles, et paljud maaomanikud ei teadnudki maa-andmete muudatustest midagi.
"Mingit teavitamist pole ju toimunud ja riigiameti suhtumine jätab sel puhul kõige rohkem soovida," tähendas ta. "Mina, nagu paljud teisedki, sain info ajakirjandusest, aga kogu aeg ei jõua ajakirjandust jälgida, eriti kui uudised tulevad kiirel ajal."
Pindala muudatus puudutas ligi 32 000 maalappi.
Maa-andmete korrastamine tõi Saare maakonnas keskmisest rohkem muudatusi. 53 398 katastriüksusest puudutas pindala muudatus enam kui pooli ehk ligi 32 000.
Maa-ameti peadirektori asetäitja kinnisvara ja katastri valdkonnas Triinu Rennu sõnul suurenes seejuures 15 043 maaüksuse ja vähenes 16 920 maaüksuse pindala. Keskmiselt kasvasid maalapid 21 m² ja vähenesid 19 m² võrra.
"Saaremaal on muudatusi keskmisest rohkem seetõttu, et tulenevalt maastiku eripärast – palju on piiriga seotud maastikuobjekte, nagu kiviaiad ja vooluveekogud – on kataster pidanud oluliseks pühenduda andmete kvaliteedi tõstmisele pikema aja vältel," rääkis Rennu.
See tähendab, et andmeid viiakse vastavusse aluskaardiga. Näiteks kui piir kulgeb mööda kiviaeda, siis on see nüüd ka kaardil tuvastatav.
Sisulisi pindala muutusi oli vähem, sest paljudel katastriüksutel muutus pindala esitustäpsus: varem hektarites näidatud pindala tuuakse nüüd välja ruutmeetri täpsusega.
"See toob kaasa muudatused, mis on tulnud teisendamisest ja ümardamisest – need muudatused paisutavad arvu suuremaks ja moonutavad tegelikku muudatuste arvu."
Suurim muudatus tehti maa-andmetes Ruhnu saarel, kus üks riigiomandis maatükk kasvas kuue hektari võrra. Enim muudatusi tegi maa-amet Kuressaares (1116), Mändjalas (355), Võhmal (354), Muratsis (290) ja Nasval (272). Viidu-Mäebe külas, Metsalõukal ja Täätsi külas tehti igal pool võrdselt neli muudatust ning Moosi küla paistis silma ühe muudatusega.
Ajakohastati ka kõlvikute (haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa või muu maa) andmed ja seeläbi võis muutuda maatüki pindala. Oluline on Rennu sõnul teada, et pindala arvutamine ei toonud kaasa muutusi ei looduses ega kaardil.
"Kellel pindala vähenes, sellelt ei võetud maad ära, ja kel pindala suurenes, ei tulnud maad juurde looduses," kinnitas ta. Kaardile kantud maatükile arvutati pindala vastavalt maa tegelikule suurusele ja muutus toimuski vaid registriandmetes.
Mis puutub maamaksu, siis see arvutatakse Triinu Rennu sõnul kehtivate katastriandmete alusel. Kui maamaksu aluseks on riigi registrite andmed, on see õigesti arvutatud n-ö arvutamise hetkeseisuga ja maamaksu tagastamist ei ole õigust nõuda.
Maamaksu alusandmete muutumisel muutub ka maksu summa. Maksu on õigus tagasi nõuda, kui see on valesti arvutatud ehk arvutuskäigus on eksitud, nentis maa-ameti peadirektori asetäitja.
Tutvu oma maa-andmetega
Maaüksuse andmetega saab tutvuda maa-ameti geoportaalis www.maaamet.ee/kolvikute-pindala. Kui geoportaalis nähtavad andmed erinevad omaniku hinnangul olukorrast looduses, palub maa-amet sellest teatada aadressil kataster@maaamet.ee või helistada infotelefonil 675 0810. Maa-amet kontrollib andmed üle ja vajadusel parandab need.